Viimane võimalus maksukärpeid teha

Paari nädala pärast algav Mao aasta on maksumaksja jaoks viimane võimalus, mil võib riigijuhtide suust oodata maksukoormust vähendavaid uudiseid. Põhjus on lihtne ? juba sügisest läheb lahti kolmeaastane valimistetsükkel, mille jooksul maksukoormuse langusest juttugi ei saa olla. Õigemini, tõenäoliselt juttu teevad poliitikud küll, kuid tegelikkus kujuneb hoopis vastupidiseks.

?Maksukoormus peaks olema sellisel tasemel, mis võimaldab riigil oma funktsioone täita ja kindlustab ka pideva majanduskasvu,? põhjendas isamaaliitlasest peaminister Mart Laar teisipäeval oma eitavat suhtumist Reformierakonna ettepanekusse füüsilise isiku tulumaksu vähendada.

Ilus, ümmargune käibetõde. Sama, olemuselt mittemidagiütleva argumendiga pareerib Laar ilmselt ka kõik järgmised ettepanekud teha maksukärpeid. Tõenäoliselt lisandub peaministri argumentaariumisse veel ?Euroopa Liit nõuab?, kuid konkreetsemaid põhjendusi me ilmselt ei kuule.

Mõmmiks kutsutud Laar jätab välja ütlemata, miks maksukärped lähiaastatel talle tegelikult vastukarva silitamisena tunduvad. Loogika on lihtne ? väiksemad maksud, vähem raha riigi käes, vähem raha saab ümber jaotada. Ja see viimane pole valimiste aastal võimul olevale koalitsioonile, eriti muidugi peaministri erakonnale, sugugi kasulik. Inimesed, kes on ühel või teisel moel seotud riigi eelarvest jagatava sotsiaalse kallakuga sissetulekuga, moodustavad suurima valijate grupi, kes annab kokku julgelt üle poole häältest.

Valimiste ja maksukärbete toimumise pöördvõrdeline suhe on vaieldamatu. Mida lähemale jõuavad valimised, seda vähem on maksumaksjal lootust koorma kergenduseks. Suurepäraselt peegeldab seda eelmiste valimiste eel ja ajal toimunud muudatused riigieelarvetes. Riigieelarve projektide tulude kasvud aastatel 1997, 1998 ja valimiste aastal 1999 olid vastavalt 13%, 15%, 21%. Kusjuures eriti viimane, viiendiku võrra eelarve kasv, projekteeriti eelarvesse hoolimata juba selgetest märkidest majanduse olukorra halvenemisest.

Pole mingit põhjust arvata, et praegune valitsuskoalitsioon käituks tollasest KMÜ koalitsioonist teistmoodi. Võib-olla ei juleta enam nii suurelt bluffida, kuid kuna poliitiku esmane eesmärk on võimule saada ja seal püsida, siis on ja jääb ka häälte ostmine maksumaksja rahaga valimiste koostisosaks.

Esimesed märgid praeguse koalitsiooni ihalusest hakata järgmise võimuperioodi nimel hääli ostma on juba õhus. Napilt kuu tagasi rääkis rahandusminister Siim Kallas Äripäeva konverentsil veendunult, kuidas maksukoormuse edasine alanemine on võimatu. Õnneks rehabiliteeris ta ennast mõningal määral mõned nädalad hiljem, kui pärast pahameeletormi tuli reformierakond välja tulumaksukärpe ettepanekuga.

Lisaks andis hoiatava signaali ka kergus, millega selle aasta riigieelarve menetluse lõppjärgus kirjutas koalitsioon sinna juurde 300 mln krooni. Ka on riigi eelarve maht asunud jälle kasvule, eelmise aasta 1%-lisest kasvust on selleks aastaks saanud 5%. Number pole küll veel kuigi traagiline, kuid on selgelt tunnetatav oht, et tegemist on järjekordse trendi algusega.

Maksupoliitika osas olulisimad valimised presidendi ja kohalike omavalitsuste kõrval on saadikute hääletamine Toompeale elik riigikogu valimised, mis toimuvad 2003. aastal.

Vaadates eelmiste valimiste ajalugu, on äärmiselt ebatõenäoline, et mingeid maksukärpeid planeeritakse valimiste aastasse. Pigem võib karta vastupidist, on ju ka räägitud kinnisvaramaksust ja aktsiiside tõstmisest.

Tulevaste aastate maksupoliitikal on veel üks, meie jaoks ebameeldiv tahk ? raske uskuda, et olles Euroopa Liidu liige lastakse Eestil teha mingeidki radikaalseimaid kärpeid.

Nii ongi tänavune aasta viimane, mil võiks oodata maksukärpeid, mis rakenduksid järgmisest aastast. Kui seda ei toimu, jääbki maksukoormus praegusele ?euroopalikule?, kuid maksumaksja jaoks liigkõrgele tasemele.