Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Õdede Norra-projekt järjest segasem

Merike Ojasson 22. jaanuar 2001, 00:00

Meditsiiniõdede vahendusprojekti pealt ligi 8,6 miljonit Eesti krooni teenida lootva Finn Radmanni varasemad äritegevused on lõppenud edutult. Tema juhtimisel alustanud lõngavabrik läks pankrotti, midagi ei tulnud välja Ukrainast terastrosside toomisest.

Nüüd otsib Radmanni ligi 600 000kroonise võla pärast Mentor Inkasso OÜ. Norraka kolm aastat tagasi pankrotti läinud lõngafirma rendile võetud ketrusmasinad seisavad Läänemaa Teraviljaühistu laohoonesse, tänaseks ületab maksmata rendi- ja viiviste summa kokku poole miljoni krooni piiri.

Meditsiiniõdede projekt tekitab samuti rohkem küsimusi kui annab vastuseid. Eelmisel nädalal kinnitas Radmann, et tal pole veel sõlmitud lepinguid Norra haiglatega.

Norra saatkonnast vastati, et tööloa saamiseks peab inimene saatkonda tulema koos korrektse töölepinguga, tööloa saamiseks kulub 4?5 kuud.

Tallinnas asuva Norra saatkonna esimene sekretäri Erik Ph. G. Dybwadi sõnul on väljastpoolt Euroopa majandusruumi Norrassse tulevate inimeste tööloa saamine väga piiratud. ?Tööloa taotlus rahuldatakse ainult juhul, kui selle ametiala inimesi ei ole Norras piisavalt. Norra tööametis ei ole sellekohast programmi, et Eestist pärit meditsiinipersonali abil töökohti täita,? selgitas Dybwad.

Norra Õdede Ühingu teine asepresident Åse Jakobsen selgitas, et Norras on küll puudu ligi 5000 õde, kuid samas on riigis 18 000 meditsiiniõde, kes ei tööta oma erialal. ?Radmanni Balti õdedeprojektist meie ajalehtedes ei kirjutata. Ma arvan, et ta tahab lihtsalt raha saada, see on ühe ärimehe plaan. Norra Õdede Ühingu arvamus on see, et kuigi valitsus toetab ideed tuua meditsiiniõdesid väljastpoolt, siis Norra riik on piisavalt rikas, et maksta oma õdedele rohkem palka ja me ei pea neid Filipiinidelt või Baltimaadest sisse tooma,? ütles Jakobsen.

Tallinna Meditsiinikooli direktor Raimond Lihtmaa keeldus näitamast meditsiinikooli ja Finn Radmanni vahel sõlmitud koostöölepingut. Ta kinnitas, et Norra pool maksab koolile iga õpilase pealt neli korda suuremat pearaha, kui seda teeb Eesti riik. Lihtmaa sõnade järgi maksab koolituse kinni Finn Radmann.

Meditsiinikool lubab oma koduleheküljel, et Norrasse minevad õed saavad tasuta õpet.

Samas on õdede ja kooli vahel sõlmitava lepingu projektis must-valgel kirjas, et õed peaksid õpingute katkestamise ja Norrasse tööle mitteasumise korral maksma koolile iga alustatud õppekuu eest ligi 4000 krooni. Kuuekuuline õpe võib mõnele õele minna maksma 24 000 krooni. Juba on juttu olnud võimalusest, et varasematel aastatel lõpetanutele võib õppeperiood venida kümne kuu pikkuseks.

Kooli direktor Raimond Lihtmaa lubas õdede ees esinedes, et pool nende Norras makstud tulumaksust tuleb koolile tagasi. ?Selle arvel maksan oma õpilastele stipendiumi 2000?3000 krooni kuus,? ütles Lihtmaa.

Välisministeeriumist kinnitas pressisekretär Tiina Maiberg, et mingeid rahvusvahelisi kokkuleppeid, mis võimaldaksid tulumaksu maksmist kirjeldatud viisil reguleerida, ei ole olemas. ?Seda, et koolitatud õdede Norrasse siirdumine koolile tulumaksu tagasi ei too, kinnitati ka rahandusministeeriumist,? lisas Maiberg.

Oma koduleheküljel lubab kool õdedele tasuta norra keele intensiivõpet. Õdedele on lubatud 600tunnist intensiivkursust, mis tähendaks arvestuste järgi, et iga päev õpitakse norra keelt viis tundi. Esimesel koolitusnädalal oli õdede tunniplaanis üks norra keele tund, täna on sarnaselt esimesele koolituspäevale tunniplaanis vaid eetikaloengud. ?Õpetaja sõnul ei ole kõik materjalid veel saabunud,? ütles hambaraviõde Pille-Riika Lepik.

OÜ Sugesto rootsi keele õpetaja Marike Tammet ütles 600tunnise keelekoolituse kohta, et tegemist on täiesti pöörase mahuga. ?Enamasti kulub intensiivõppe puhul 60 tundi keelest arusaamiseks, järgmise 60 tunni järel suudavad inimesed veidi suhelda,? sõnas Tammet.

Anonüümseks jääda soovinud õed kinnitasid, et kahtlused koolituse osas lähevad järjest suuremaks. ?Me pole näinud lepinguid, Norra ärimeest nägime ainult lehepildilt. Algul lubati lapsed Norrasse kaasa võtta, nüüd öeldakse, et see on meie eralõbu,? imestas ühe Tallinna haigla osakonnaõde.

Mis saab juhul, kui Norrasse sõitu ei tulegi? ?Elukogemuse saame ja lubatud on täiendõppepunkte,? kommenteeris õde. Samas töötab ta ise juba praegu topeltjõuga ? päeval on koolitusel, öösel teeb haiglas öövalveid.

Hambaraviõde Pille-Riika Lepik ütles, et temal on koolituse suhtes vastuolulised tunded. ?Samas on kõik siia kokku tulnud oma vabast tahtest. Nägime algvarianti ka meie ja kooli vahel sõlmitud lepingust, tegime palju täiendusi, millega lubati arvestada,? ütles Lepik.

Haridusministeeriumi kutsehariduse osakonna korraldustalituse peaeksperdi Kai Kuke kinnitusel ei vahenda kool Norrasse meditsiiniõdesid, vaid teostab vastavalt lepingule täiskasvanute koolitust. ?Ministeerium teostab kooli üle riiklikku järelevalvet. Norraga koostöö osas on esitatud nõue, et see ei kahjustaks riikliku tellimuse täitmist õdede koolituse osas,? lisas Kukk.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing