Mida oodata e-pankadelt?

Seks, sport ja finantsteenused, just nii reastuvad interneti kasutajate poolt Euroopa kolm kõige külastatavamat teemat veebis. Igapäevaste pangatoimingute tegemine internetis võidab kiiresti populaarsust üha suurema hulga inimeste seas.

Seda kinnitab kasvõi fakt, et mullu novembris eelistas oma rahaasju internetis ajada juba enam kui 5% eurooplastest. Eestis ulatub sama näitaja 10%-ni, mis hõlmab 15-74 aastaseid elanikke.

Eesti ja Euroopa erisusena võiks välja tuua ehk selle, et kui eestlasel on võimalik internetti kasutada, siis suure tõenäosusega kasutab ta ka mõne e-panga teenuseid.

Interneti populaarsus on pannud ka kõige konservatiivsemaid finantshiide tegutsema suunal, et teenused oleksid internetis kättesaadavad.

Näiteks on kõik 25 Euroopa suurimat kommertspanka loonud klientide paremaks ja kiiremaks teenindamiseks internetipanga. Veel enam, neist kaheksa on lisaks tavapärasele netipangale loonud iseseisvad äriüksused, mis vastutavad ja tegelevad netipankade halduse ja arendusega.

Heade näidetena võiks nimetada BBVA ja First-e ning BNP Paribas ja Banque Directe.

Summad, mida Euroopa suurpangad oma Internetipan-kade arendamiseks kulutavad, ulatuvad aastas 300?600 miljoni euroni, mis eesti rahas ümberarvutatult teeb ca 4,7?9,3 miljardit krooni.

Tänastelt internetipankadelt oodatakse ennekõike lihtsust ja ülevaatlikkust. Situatsioonis, kus aeg on muutunud defitsiidiks, soovib klient oma rahaasjadest võimalikult kiiresti terviklikku ülevaadet saada.

Igapäevaseks on saanud võimalus, kus klient näeb ühest kohast kõiki temaga seotud finantstooteid. Olgu selleks siis liising, laenutoode või kindlustus. Järgmise arengusuunana nähakse aga seda, et klient võib ühest netipangast leida ka oma finantsseisu, mis on konkureerivas finantsettevõttes.

Teise netipanga arengusuunana toovad praktikud esile finantsplaneerimise funktsiooni laiemat kasutamist.

Arenenud keskmiste internetipankade olulisim erinevus seisnebki selles, et ühed võimaldavad finantsplaneerimist koos laenude, liisingu jt toodete taotluste esitamisega veebis, teised aga mitte. Nimetatud taotluste aktsepteerimine otse online? is on täna jõukohane üksikutele.

Usutavalt muutub seegi võimalus lähiaastail standardiks, milleta me head internetipanka et-te ei kujuta. Novembris avaldatud uuringufirma The Forrester koostatud raport toob heaks eeskujuks siin Rootsi HSB?d.

Kliendi finantskäitumisest lähtuvad kombineeritud tootepaketid, finantsplaneerimine, laenu- ja liisingutaotlused viitavad selgelt suunale, et netipanga funktsionaalsus kasvab ning see saab tugevaks konkurendiks teenindusele kontoris.

Internetipankade areng ja edukus sõltub paljuski sellest, kuivõrd julgelt võetakse omaks idee pakkuda konkureerivate ettevõtete tooteid ja lahendusi. See seab kõrgemaid nõudmisi kasutatavale infosüsteemile. Uute teenuste ja täienduste lisamine peab olema võimalikult lihtne ning kiire. Varsti võrdub keerukus ja liigne ajakulu töötamisega offline? is.

Vaieldamatult muudab uute toodete ja teenuste lisamine süsteemi haldamise ning töökorras hoidmise keerulisemaks ja ressursimahukamaks. Protsessi lihtsustamiseks tuleks kasutada standardseid ja hästi dokumenteeritud lahendusi.

Kirjeldatud omadusi pakuvad suuremal või vähemal määral kõik Eesti pankade internetilahendused. Liisingu- ja laenutaotlused, maksudeklaratsioonid, e-arved, finantsplaneerimine ? seda loetelu võiks jätkata pikalt. Tänu sedavõrd sisukale loetelule oleme oma nn e-arengus Euroopast juba mõnda aega sammukese ees olnud. Soomest ja Rootsist käime aga endiselt sammukese tagapool.

Hanza.neti kuulumist rahvusvahelisesse konkurentsi tõendab uuringufirma The Forrester raport, kus Hansapanga e-pank saavutas 16. koha.

Väiksemate veebilahenduste eeskujuks seadmine annab tunnistust, et ka väiksema rahakotiga on võimalik luua edukalt toimivaid lahendusi. Et veebimaailmas ei kesta ükski rakendus igavesti, peavad ka tänased e-pangad läbi tegema tõsise uuenduskuuri. See ei juhtu kindlasti homme, vaid siis, kui klient on muutusteks valmis.