Elcoteq vajab telefonide tootmisele alternatiivi

Andres Kärssin 29. jaanuar 2001, 00:00

?Kahtlemata on sel uudisel lühiajaline negatiivne mõju,? pakkus Hansapanga makroanalüütik Maris Lauri välja langusperioodi, mille pikkuseks on tõenäoliselt paar kuud.

Juhul kui Elcoteqis midagi muud mobiiltelefonide asemel valmistama ei hakata, siis väheneb Lauri hinnangul Eesti ekspordi ja impordi maht küll mõneks ajaks, kuid kogu aasta lõikes ei tohiks tagasilööki olla, sest Elcoteqist tekkinud puudujäägi võib kompenseerida teis-te ettevõtete väliskaubanduse kasv.

?Ei usu, et tagasilöök ühe ettevõtte osas avaldab mõju kogu investeerimiskliimale, kui on seda asja piisavalt selgitatud,? tõdes Lauri.

?Selge see, et juhtunu pole hea nii Elcoteqi tehasele Tallinnas kui ka kontsernile tervikuna,? lausus investeerimispank Suprema juhatuse liige Sten Sumberg, hoiatades samas siiski ennatlike järelduste eest. ?Pilt pole nii drastiline, kui kardetakse.?

Sumberg ütles, et Elcoteqi peatselt avatav tehas hakkab tegelema puhtalt infrastruktuuritoodetega ning sel tasemel jätkub koostöö Ericssoniga. Samuti pole veel teada, kas mõni teine firma ei hakka Ericssoni asemele Tallinnas mobiiltelefone kokku panema. Näiteks võib Nokia kaaluda Elcoteqis oma telefonide tootmise laiendamist.

?Elcoteq võib mõjutada kaubandusvoogude mahtusid, kuid ta osakaal Eesti majanduses tervikuna pole nii suur, et seda negatiivselt mõjutada,? märkis Sumberg.

Eesti Pank teatas kommentaaris Elcoteqi mõju kohta Eesti majandusele, et kuigi Elcoteq on andnud viimasel ajal väga suure osa Eesti ekspordi kasvust, on ettevõtte tegevuse lisaväärtus väiksem kui Eesti traditsioonilises ekspordis. ?Missugune on Elcoteqi käekäik, sõltub mitte ainult Ericssoni otsusest, vaid side arengust palju laiemalt. See aga vajaks põhjalikumat analüüsi, mida meil hetkel kahjuks pakkuda pole,? edastas Kaja Kell keskpanga avalike suhete osakonnast.

Eesti Ekspordiagentuuri direktori Lea Kroonmanni sõnul on Elcoteqi näite puhul tegemist investeeringuga, mida saab suhteliselt kergesti ümber paigutada ning sellist ärakolimise tendentsi võib oodata ka teistelt sama tüüpi investeeringutelt, mis põhinevad siinsel suhteliselt madalal tööjõukulul.

?Sõnum oli kindlasti raske uudis ka Elcoteqile, kes peab oma äriplaani üle vaatama,? lausus Kroonmann. ?Samas on selles sektoris selge, et Põhjamaad siin pikas perspektiivis konkureerida ei suuda, kuna tegemist on tööjõukulu eelisega.?

Kroonmanni hinnangul on ilmselt ka Nokia otsimas alternatiive mobiiltelefonide tootmiselt järkjärgulisele üleminekule kasumlikumale ja ka kõrgtehnoloogilisemale tootmisele. ?Juhul kui Elcoteq orienteerub ümber kõrgtehnoloogilisemale tootmisele, on see positiivne kogu Eesti majandusele,? lisas ta.

Praegu annab Kroonmanni sõnul Ericssoni teade telefonitootmise lõpetamisest lisaks Elcoteqile tagasilöögi telefonikorpusi valmistavale Nolatole ning lisaks veel Elcoteqi ligi 20 Eesti allhankijale.

Mullu 9 kuuga eksportis Eesti kaupu 37,7 miljardi krooni eest, millest Elqoteci osa oli 9,8 miljardit krooni ehk 26 protsenti. Elcoteqi osakaal oma sektori ekspordist on ligi pool.

Telekommunikatsiooniseadmete tootmine ja müük, mida Elcoteq oma mahtudega toetab, kasvas möödunud aastal 53 protsenti.

Ericssoni otsus paneb vene naised koondamishirmu tundma

Kohalikud ja välisettevõtted on ühesuuruse riskiga

Ericsson kaotas reedel kümme Eesti eelarvet

Ericsson aimab raskusi

Elcoteq ? kerge ehmatus või esimene halb uudis?

Kuivõrd mõjutavad Elcoteqi probleemid Eesti majandust?

Elcoteq pärssis investorite usku

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. December 2011, 19:34
    Otsi:

    Ava täpsem otsing