Iga kümnes eestlane peab end rikkaks

Vaesuse piiril on 23 protsenti ning lausa vaesed on 10 protsenti. Statistikaameti hinnangul väljendavad need andmed üsna selgepiirilist varanduslikku kihistumist. Koos sellega kulgevad ka protsessid elamumajanduses ? eluase püütakse kooskõlla viia majanduslike võimaluste ja väärtushinnangutega. Kuigi elanike majanduslik kihistumine on juba toimunud, on elanike ruumiline ümberpaiknemine alles käimas.

1999. aastal kulutasid eestlased 34 protsenti sissetulekust toidule ja 18 protsenti eluasemekuludele, mis on võrdne teiste Balti riikide elanikega. Probleeme eluasemekulude maksmisel oli 71 protsendil leibkondadest. Ida-Euroopa riikidest oli eluasemekulutuste osatähtsus tarbimiskulutruste kõige suurem Ungaris, väikseim aga Sloveenias.

Statistikaameti järelduste kohaselt kulub vaesemates riikides kõige enam just toidule ja eluasemele ning näiteks võimalused teha vaba ajaga seotud kulutusi on üsna väikesed. Nii Eestis kui ka teistes Ida-Euroopa riikides ületab eluasemekulutuste osatähtsus tarbimiskulutustes veidi Euroopa Liidu keskmist. Toidukulutuste osatähtsus tarbimiskulutustes on neis riikides ELiga võrreldes aga üsna suur.

Linnaelanikud kulutasid 1999. aastal eluasemele 379 krooni keskmiselt kuus ühe elaniku kohta, maal aga 162 krooni. Piirkonniti olid kõige suuremad eluasemekulutused Põhja-Eestis, väikseimad aga Kesk-Eestis.

1999. aasta alguseks oli erastatud 90 protsenti eluruumidest. 1996.?1999. aasta jooksul remonditi 70 protsenti eluruumidest.

Vanematel sünnipõlvkondadel on küll lahedamad elamistingimused (rohkem tube ja ruutmeetreid), kuid halvem mugavusaste. Näiteks 80 protsendil 1924.?1933. aasta sünnipõlvkonnast on eluruumis kanalisatsioon ja vesi, kuid ainult veidi enam kui pooltel keskküte ja soe vesi.

72 protsenti eluruumidest asub kas kortermajades või suurelamutes. Leibkonna käsutuses on keskmiselt kaks tuba üldpinnaga 31,7 ruutmeetrit leibkonnaliikme kohta.

Eluruumide turg hakkas välja kujunema 1993. aastal ning põhiosa müüdavatest ja ostetavatest eluruumidest moodustavad Teise maailmasõja järgsel perioodil ehitatud eluruumid. Uute eluruumide turg väljaspool Tallinna ja Harjumaad peaaegu puudub. Uue eluaseme soetamist piirab elanikkonna madal ostujõud.

Veronika Ilsjan ASist Kinnisvaraekspert ütles, et eluaseme ostjad on viimase aastaga muutunud üha tasakaalukamaks ja teadlikumaks, osatakse hinnata hoone üldseisukorda, korteriühistu olemasolu ning vajalikke lisakulutusi. Ostjad eelistavad ka uue elamispinna ostmisele vana renoveerimist, mis on hinna poolest palju vastuvõetavam. ?Turul on käärid pakkumise ja nõudluse vahel, sest kaupa on palju, kuid see ei vasta ostja nõudmistele,? selgitas Ilsjan.