Tax-free kaotamine viib laevad Tallinnast

01. veebruar 2001, 00:00

Valitsus ei välista, et maksuvaba kaubanduse, s.o tax-free küsimus võib tulla kõne alla Eesti ja Euroopa Liidu vahel peetavate liitumiskõneluste mõnel viimasel etapil. Rahandus- ja välisministeeriumi esindajad on siiani olnud arvamusel, et Eesti ei peaks Euroopa Liidult taotlema ajapikendust tax-free kaotamisele. Nende väiteil pole Eestil esiteks tõsiseltvõetavaid majanduslikke argumente sellise taotluse põhjendamiseks; teiseks ei hakka EL tegema meile erandit küsimuses, millest loobumiseks kulus ELi liikmesriikidel kümme aastat; kolmandaks, turistid ei tule Eestisse tax-free pärast. (vt ÄP 09.01.)

Esiteks. Majanduslikke argumente, mis kõneleksid üleminekutaotluse poolt ning puudutaksid riiki tervikuna, pole otsitudki. Selline makromajanduslik analüüs, millest nähtuks tax-free?st loobumise mõju turismi kõrval ka teistele majandusvaldkondadele, samuti tax-free seos soomlaste Eesti külastatavusega, puudub sootuks. Välisministeeriumi ülesandel tehtud KPMG uurimus keskendus üksnes laevafirmade tasandile.

Teiseks. ELi nõuded kehtivad ühtviisi kõikidele liikmesriikidele, kuid neil nõuetel on mitmeid erandeid. Eesti, esitades taotluse erandina lubada viie- või kümneaastast üleminekuperioodi tax-free?le, ei teeks midagi enneolematut, ei päästaks Euroopas valla Pandora laegast.

Meil tavatsetakse eranditena nimetada vaid Kanaari saari (Hispaania) ning eristaatuses olevat Ahvenamaad (Soome). Erandeid on hoopis rohkem. Soovitan lugeda ELi direktiive (77/388EEC ja 92/12EEC), mis sätestavad käibemaksu ja aktsiiside kehtivust. Sealt leiab erandeid Saksamaale, Prantsusmaale, Itaaliale, Hispaaniale, Kreekale, Suurbritanniale.

Eestis on teenindussfääris hõivatud ca 100 000 inimest. Mis juhtub, kui ostuturiste Eestisse enam ei tule?

Meie küsitlusest laevareisijate seas selgus, et suuremale osale Eestit külastavaist soomlastest on kaupade odavalt ostmine tähtsam kui Pika Hermanni vaatlemine. Laevafirmade pakutav odav pilet ja võimalus osta alkoholi ja tubakat mitu korda odavamalt kui Soomes toob aastas ca miljon reisijat nn 23 tunni kruiisile.

2000. a reisis Tallinna?Helsingi liinil ca 6,1 miljonit reisijat. Neist 50%, 3,05 miljonit, oli kruiisireisijad, 35% reisisid liinilaevade ja 15% kiirlaevadega. 23 tunni kruiisi teenuse pakkumise põhjustab asjaolu, et Soome ei luba tuua riiki alkoholi, kui reisija on viibinud Eestis või Venemaal vähem kui 20 tundi. Helsingi?Tallinna vahel opereerivatest laevafirmadest kolm võimaldavad kruiisireise. Need on Silja Line, Viking Line ja Hansatee Grupp (Tallink kaubamärgi all).

Tallinki ja Silja reisijad külastasid Tallinna, Vikingi reisijad jäid laevale. Arvudes tähendab see, et 1,6 miljonist Tallinna sadamasse saabunud kruiisireisijaist 0,6 miljonit ei külastanud Tallinna. Vikingi Cin-derella peatub Tallinnas vaid veokite mahalaadimiseks ja tolliformaalsuste vormistamiseks, et pardal oleks võimalik maksuvabalt kaupadega kaubelda. Erinevalt Vikingi reisijaist saabuvad Silja ja Tallinki kruiisireisijad õhtul laevaga Tallinna, ööbivad laevas, järgmisel päeval külastavad ja pärastlõunal asuvad tagasiteele Helsingisse.

Juhul, kui Tallinna?Helsingi liinil pole enam võimalik kaubelda maksuvabalt, tuleks Tal-linki kruiisilaevadel (või ühel suurel kruiisilaeval) sõita sisse sadamasse, kus kehtib tax-free, nt St Petersburg, Viiburi, Maarjanhamina või Riia. Meie uuringud on näidanud, et ca 72% reisijate reisieesmärk on sisseostude tegemine ja restoranide külastamine (madala hinna tõttu). Neid teenuseid on võimalik pakkuda laevas. Ilmselt võib sama stsenaariumiga arvestada ka Silja ja Vikingi kruiisilaevade puhul. See tähendaks, et miljon soomlast ei külastagi Tallinna.

Kõik laevaoperaatorid müüvad praegu pardal tax-free kaupu. See annab võimaluse hoida piletihinnad odavad. Näiteks saab Soome sõites sõiduauto pileti 200 krooni eest. Võrdluseks: Saaremaale pääsemiseks tuleb maksta 70 krooni.

Hansatee jaoks tähendab tax-free kadumine ühekordseid kulutusi uute liinide käivitamise näol. Kuid need liinid ei tule enam Tallinnasse. Väide, et Tallinnas (Eestis) ei juhtu midagi soomlasi teenindavate ning laevafirmadele teenuseid ja kaupu pakkuvate ettevõtetega (töötajatega), vajab tõsisemaid argumente. KPMG unustas oma uurimuses ära ?väheolulise? fakti, et soomlased on siiani saabunud enamuses Eestisse laevaga. Kui ei tule laevu, ei tule ka soomlasi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing