Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Millise arvutiga läheks reisile?
Äripäev testis kolme reisi-sülearvutit, mis oma parameetritelt olid sarnased ja hiljuti ka Eestis müügile tulnud. Tegemist on ärikasutajale mõeldud toodetega, millel ka vastav hind ja töökindlus ning garantii. Eriti oluline on õhukestel reisiarvutitel muidugi töökindlus, sest need arvutid reisivad rohkem, saavad põrutada ja peavad töötama ebatavalistes kohtades.
Nii Hewlett-Packard Omnibook 500 kui ka Fujitsu-Siemens Lifebook S seeria said jaanuaris aasta toote preemia Mobile Insightsi Californias väljakuulutatud nn. mobiilsuse võistlusel. Äripäeva testis tundus kõige paremini reisile sobivat Hewlett-Packard, kuid ka Toshiba oli äärmiselt mugav ja käepärane oma sobilikult asetatud nuppude-pistikutega.
Vaadeldud reisi-sülearvutite konfiguratsiooni võib muidugi vastavalt vajadusele ka müügisalongis muuta, testis toodud on nende mudelite parameetrid, mida Äripäev sai proovida.
Hewlett-Packardi mini-sülearvuti Omnibook 500 kuulub tegelikult nn. laiendatavasse reisiarvuti klassi. See tähendab, et arvuti koosneb kahest osast: õhukesest kaasaskantavast osast ja laiendist, mille saab kinnitada sülearvuti alla ja muuta ta täiskomplekti ühenduspistikute ning multimeediavõimalustega suuremaks sülearvutiks.
Tohutult kerge ja kompaktne. Dockis on üsna pehme tämbriga stereokõlarid. Eraldi kellatabloo ja CD mängija nupud on reisiarvutis väga mugavad asjad. Docki lahtikäimine on Windowsisse integreeritud ja elektromehhaaniline: üsna huvitav ja ka mugav lahendus. Ülivaikne kõvaketas.
Infrapunaport puudub, mis on suur miinus reisimisel. Hämaras mõjuvad natuke häirivalt ka uut tüüpi eriti kirkad neoonsinised indikaatorlambid. Pisut jäigavõitu klahvid klõbisevad tugevalt.
Fujitsu-Siemensi hõbedaste sülearvutite seeria püüab pilku samuti soliidse väljanägemisega. Erinevalt Hewlett-Packardist on tal pehmemad klahvid ja kergem kaal. Kuid töökiirus tundus elementaarseid Windowsi programme avades teistele alla jäävat. Fujitsu-Siemens on ülikerge (1,7 kg), kuid selle võrra on tal ka väiksem aku. See sai intensiivselt tööd tehes üsna ruttu, mõne tunniga tühjaks.
Ülikerge sülearvuti, mugav on reisiarvutis ka sisseehitatud modem ja võrgukaart. Klahvid on mõnusalt pehmed, olemas on ka Eesti klahvid. Kõvaketas on vaikne.
Infrapunaport on tagaküljel, mis paneb mobiilikasutaja võimlema, et telefoni õigesse asendisse sättida. Aku on väga väike ja toitejuhe kipub arvuti tagaküljel pistikutele ja lülititele ette jääma. Töökiirus on vaatamata Windows 98le aeglane.
Välimuselt Fujitsu-Siemensile üsna sarnane Toshiba tundus mugav oma ergonoomia poolest. Nupud ja pistikud olid täpselt seal, kus neid vaja. Toshibal oli kaasas ka DVD seade, mis pisut hinda kergitab, õhukesse kesta oli ära mahutatud ka floppy seade, samuti olid olemas nii võrgukaart kui modem. Lisaseadmete ühendamiseks ka Firewire pistik, mis tulevikku arvestades samuti oluline.
Infrapunaport on külje peal, mis teeb mobiiliga ühendamise mugavamaks ja ruumisäästlikumaks. Töökiirus Windows Mega oli üsna kiire vaatamata Celeron protsessorile. Mugav klaviatuur ? ei liiga pehme ega liiga kõva.
Puudub Eesti klaviatuur, täpitähtede leidmine nõuab tavakasutajalt harjumist või kleebiste kasutamist. Hiireplaat pole mugav, Windows Me käitus arvutis mõnikord kummaliselt.