Andke meile töötegijaid

Et tööjõupuudus ei hakkaks pidurdama Skandinaavia ja Baltimaade suurima tekitootja arengut, peab Laks leidma uue koha, kuhu õmblusosakond luua. Praegu on kaalumisel Võhma, kus pärast lihakombinaadi pankrotistumist on palju töötuid.

Laks nimetab tööjõunappust ettevõtluses suurimaks probleemiks üldse. Tema sõnul pole Wendrel eriti abi olnud kutsekoolidest tulnud inimestest, uued töötajad on ise välja õpetatud. ?Kutsekoolides õpetatakse rõivaste õmblejaid, kuid meil on vaja õmblusmasinate parandajaid,? toob ta näite. ?Aastas kulub uute inimeste koolitamisele 200 000?300 000 krooni, siin piirkonnas oleme nagu õppekombinaat.?

Andke meile töötegijaid ja me areneme ? see mõte kõlab läbi enamiku ettevõtjate jutust, kui neilt pärida tööjõupuuduse kohta.

Neli aastat tagasi Phare rahaga alustatud kutseharidusreform on seni väljendunud õpilaste vähesuse all kannatavate kutsekoolide ühendamises ja niimoodi kulude vähendamises. Kutsekoolide arv on vähenenud 13 võrra ning nende õppekavasid on kaasajastatud.

Kui varem oli kutsekoolide ?tõmbenumbriks? sekretäri eriala, siis nüüd meelitatakse noori kutsekooli infotehnoloogi kutsega, mida õpetavad peaaegu kõik koolid. Tõsi, paljudel juhtudel pole lubatud infotehnoloogi kutse midagi muud kui elementaarsed arvutikasutamise algtõed.

Kutsehariduse reitingut pole reformi käigus suudetud tõsta. Endiselt on kutsekool koht, kuhu lähevad need, kes kõrgkooli sisse ei saa. Samuti pole seni täpselt teada, kui palju ühe või teise eriala spetsialiste Eesti ikkagi vajab.

Peaminister Mart Laar nimetas kiiresti arenevate ettevõtete kongressil tööjõupuudust totaalseks. ?Kui me ei suuda kiiresti koolitada kvalifitseeritud tööjõudu, on ettevõtluse tulevik väga keeruline,? rääkis Laar. Tema sõnul võib kvalifitseeritud tööjõu puudumine olla otseseks põhjuseks, miks Eesti ei saa BMW tehast.

?Praegu tuleb igal aastal tööjõuturule 300 uut juristi, kuid inseneride arv pigem väheneb,? rääkis Laar.

?Me oleme tegelikult juba tööjõuturu olukorra parandamisega hiljaks jäänud, sest kui praegu alustame, tulevad tulemused alles mõne aasta pärast.?

Kutseharidussüsteemi nõrkust heidab Eestile ette ÜRO inimarengu aruanne. Kui enamikus ELi riikides omandab õpilane koos keskharidusega ka kutse, siis Eestis on see teistpidi.

Tiina Annus Kutsehariduse ja Tööhõive Seirekeskusest leiab, et töökäte puuduse probleem on kutsehariduse poolelt vaadates üle paisutatud. ?Ma tean, et ettevõtjad pahandavad, nagu poleks kedagi tööle võtta, kuid tihtipeale ei anna nad ise ka teada, et neil üldse vabu töökohti on,? räägib Annus.

Annuse sõnul poleks probleem koolitada tööjõudu ka tulevasele BMW tehasele. ?Igasugused autoerialad on noorte seas popid ja kindlasti oleks noortele stiimuliks teadmine, et hakkavad edaspidi tööle BMW tehases,? räägib ta.

Kutseõppeasutuse on viimase 10 aasta jooksul igal aastal lõpetanud 8000?9000 inimest, kellest tänavu sügiseks ei olnud veel tööd leidnud umbes 1000. Kutsekoolides õpib praegu veerandi võrra rohkem inimesi kui 1993. aastal, kuid kõrgkoolis õppijate hulk on sama ajaga kahekordistunud.

Annuse sõnul võib tööhõivet seniste trendide järgi prognoosides 2005. aastal töötajaid olla umbes 580 000 praeguse 615 000 asemel, kui ei võeta appi täiendavaid investeeringuid töökohtade juurde loomiseks. Langustrend on selge põllumajanduses, kalanduses, mäetööstuses, töötlevas tööstuses, tööhõive suureneb kaubanduses, teeninduses ja ehituses.

Valga kutseõppekeskuse direktor Mati Salundi ütleb, et koolil on väga keeruline teha head spetsialisti inimesest, kes on loobunud õppimast. ?Kutsekool on praegu ikkagi selline koht, kuhu tulevad need, kes mujale ei saa,? nendib ta. ?Kuid teiselt poolt jällegi on märgata uusi tuuli, me teeme ettevõtjatega rohkem tööd, areneb täiskasvanute täiendõpe, on olnud ka juhused, kus ettevõtja kogub grupi inimesi ja saadab nad meie juurde ametit õppima.?

Salundi leiab, et tööhõive probleemi leevendaks, kui kutseharidus ühitada töötegemisega. ?Las nad käivad siis hommikul viis tundi tööl ja pärast kolm tundi koolis ning õpivad veidi kauem,? räägib ta. ?Samuti võiks tööandjad tihedamini meile mõne õpilase n-ö ette lükata, et siin on Jüri, koolitage temast tubli töötaja.?

Rakvere kutsekooli direktor Jaak Kaseväli sõnab, et nende koolis suureneb vastuvõtt iga aastaga. ?Samuti pole ma kuulnud, et me töötuid oleks tootnud, välja arvatud mõned juhused õmblejatega, kes ei taha minna liinitööliseks? lisab ta. ?Ettevõtjate poolt on ka päris suur huvi, näiteks toitlustusettevõtted küsivad suveks praktikante.?

Ka Tallinna ehituskooli direktor Ilmar-Kaljo Tiitso ütleb, et ta tunnetab suurt nõudlust ettevõtjate poolt ning kui kooli lõpetaja vähegi töötada tahab, siis ta ka töö leiab. ?Samas aga ei tule ettevõtjatelt konkreetseid ettepanekuid ning kui palju siis tegelikult ehitajaid vaja on, me ei teagi,? sõnab ta.