Haiglad küsivad raviks lisaraha patsiendi käest

Merike Ojasson 12. veebruar 2001, 00:00

Eesti Haiglate Liidu tegevdirektor Siim Markus kinnitas, et liidus on aastajagu päevi arutatud võimalust kehtestada haiglates kõigile patsientidele päevaraha, mida maksaksid ka ravikindlustusega patsiendid. Täna peavad patsiendid lisaraha maksma üksikutes Eesti haiglates, Tallinnas ei ole munitsipaal- ja riigihaiglad veel päevaraha kehtestanud.

?Ravikindlustusseaduse järgi peab haigekassa tasuma raviasutustele kõigi osutatud teenuste eest, samas tehti möödunud aastal haiglates üleplaanilist tööd kuni 30 miljoni krooni eest,? iseloomustas Markus meditsiinis valitsevat rahanappust.

Sotsiaalminister Eiki Nestor kinnitas reedel, et haiglad ei riku inimestelt lisaraha küsides ühtegi seadust. ?Samas ei tohiks see kahjustada nende huve, kes on kindlustatud,? ütles Nestor.

Elva haigla alustas inimestelt komplekstasu nime all 20kroonise päevaraha võtmist möödunud aasta oktoobris. ?Põhjuseks on tõsiasi, et raviraha suurus on viimase kolme aasta jooksul minimaalselt tõusnud. On teatud kulutusi, mida haiglad peavad tegema, kuid milleks ei ole ette nähtud katteallikaid, näiteks jooksev remont ja kulutused infotehnoloogiale. Haigekassast saadava raha kasutamine on hinnakirjas väga täpselt kirjas. Ma ei näe ka praegu ettevalmistatavatest dokumentidest, et raha kuskilt oluliselt juurde tuleks. Võin ennustada, et lähiaastate jooksul pannakse 10?20 haiglat üldse kinni,? ütles haigla peaarst Peeter Laasik. Tema kinnitusel ei lahenda ka päevaraha võtmine ravikindlustussüsteemiga seotud sisulisi probleeme.

Tapa haigla on inimestelt päevaraha kogunud viis aastat. Erahaigla algatus on tekitanud kaebustelaviini nii haigekassale kui ka kohalikule omavalitusele. Peaarsti Aivar Kuusiku sõnul on haigla hoolimata 15kroonisest päevarahast suutnud püsida konkurentsis ning patsientide arv ei ole oluliselt vähenenud.

Vändra haigla peaarsti Tiina Mossini arvates on päevatasu küsimine üks võimalikest variantidest, millega kriisist välja tulla. ?Aga väikehaiglasse tuleb eelkõige krooniline haige ja pensionär. Hakata tema käest küsima lisaraha sellele, mis riigil jääb puudu, on ebaeetiline,? sõnas ta.

1999. aastal maksid Eesti elanikud 14 protsenti tervisehoiu kogukuludest ehk 700 miljonit krooni ise kinni. Sinna hulka kuuluvad apteegist ostetud ravimid, hambaarstiteenused, eraarstide külastused ja makstud visiiditasu. Möödunud aastal oli inimeste endi kinnimakstud terviseteenuste osa veelgi suurem. Seega on tendents järjest enam tasulise meditsiini suunas ja ka ravikindlustusega inimene peab hoolimata sotsiaalmaksu maksmisest ise raviteenuste eest maksma.

Haigekassa juhatuse esimehe Maris Jesse sõnul ei ole võimalik kehtestada rohkem tasulisi teenuseid ja lisatasusid, sest osa inimeste teenuste kättesaadavus kannatab selle all. ?Haigekassa poolt tahame selle aasta aprillist sõlmitavates kokkulepetes selgust, mis osas küsib raviasutus kindlustatult lisatasu ja millistel tingimustel osutab lisateenuseid,? sõnas Jesse.

Eesti Patsientide Esindusühingu tegevjuht Pille Ilves ütles, et ei saa kuidagi nõustuda, et tasuliste teenuste arv järjest suureneb. ?See on tulekahju kustutamine, millega nii haiglad kui haigekassa tegelevad. Riik peab rahaprobleemid lahendama ja oma prioriteedid selgelt paika panema. Kui kaitsekulutusi oli vaja suurendada, ei olnud ühtegi maksu vaja juurde teha. Piltlikult öeldes on Eestis olukord, et haigetel inimestel on relvad käes,? kommenteeris Ilves.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing