Venelased lubavad Eesti käsile võtta

?Esitlen Putinile uute lahenduste vajadust suhetes Eestiga,? ütles reedel ja laupäeval Eesti ning Venemaa suurettevõtjate organisatsioonide poolt korraldatud majandussuhete ümarlaual osalenud riigiduuma välissuhete komitee esimees Dmitri Rogozin.

Eesti suhtes jäiga ja ähvardava sõnavõtuga Tallinnasse sõitnud Rogozin tunnistas reedesel pressikonverentsil, et ümarlauakohtumine muutis tema seisukohti Eesti suhtes. ?Enne Tallinnas käimist poleks ükski Eestit puudutav lepe riigiduumas läbi läinud,? lausus Rogozin. ?Topelttollide kaotamise peab initsieerima valitsus ning välissuhete komisjon tõstab selle küsimuse valitsuse ette ühel lähiajal toimuval istungil.?

Riigiduuma välissuhete komisjon arutab tänasel istungil Kaliningradi oblasti saatust pärast Poola ja Balti riikide ühinemist Euroopa Liiduga. Kuigi suhted Leeduga tõusevad Kaliningradi probleemides esiplaanile, annab päevakorrapunkt aluse käsitleda suhteid Eestiga.

Kui Venemaa on seni paindumatult sidunud ühte nii majanduslepingud kui ka Eestis elavate venelaste õigusi puudutavad küsimused, siis nüüd ilmutas Rogozin valmisolekut läheneda Eesti-Venemaa suhete teemadele ükshaaval.

Moskva patriarhaadile alluva vene õigeusu kiriku oodatavat registreerimist Eestis nimetas Rogozin Venemaa avalikkusele olulisimaks emotsionaalseks tõukeks riikidevaheliste suhete arendamiseks. Venemaa patriarh Aleksius II on juba elatunud mees ning muretseb, sest pole saanud külastada Eestis oma vanemate haudu, lausus Rogozin.

Samas ei soovinud Rogozin ennustada, millal võidakse Eesti ja Venemaa majanduslepingud sõlmida ning kaovad topelttollid.

Topelttollide kõrvaldamiseks vajalik majandus-kaubanduskoostöö leping, samuti investeeringute vastastikuse kaitse ja topeltmaksustamise vältimise nagu ka piirileping on sisuliselt valmis ning allkirjastamine sõltub Venemaa tahtest, ütles Eesti riigikogu väliskomisjoni esimees Andres Tarand.

Parlamendisaadiku seisukohad pole tõlgendatavad Venemaa riiklike seisukohtadena, kuid iga selline kontakt omab positiivset tähendust, ütles peaminister Mart Laari ja Rogozini kohtumise juures viibinud valitsuse pressinõunik Priit Põiklik

Laar avaldas Põikliku sõnul pärast kohtumist seisukoha, et Eesti ja Venemaa suhted on jõudmas faasi, kus ei toimu enam nn vorst vorsti vastu kauplemist, vaid hakatakse lahendama sõlmküsimusi.

Venemaa uut initsiatiivi põhjustab vastastikuste suhete leping Euroopa Liiduga, mille liikmeks Eesti lähiajal saab, ja pürgimine Maailma Kaubandusorganisatsiooni WTO, mille liige Eesti juba on, ütles teede- ja sideminister Toivo Jürgenson, kes on ühtlasi Eesti ja Venemaa valitsustevahelise koostöökomisjoni kaasaseesimees.

Venemaa on Jürgensoni sõnul lähiajal kujunemas transiidimaaks Hiinast ja Kasahstanist Euroopasse suunduvatele kaupadele, mis tõstab Eesti sadamate ja raudtee tähtsust.

Kui ümarlaua Venemaa delegatsiooni pressile esinemises ei kostnud muret Eestis elavate venelaste ahistamise pärast, siis Eesti soov ühineda NATOga leidis teravat vastuseisu.

Venemaa julgeolekuprobleemid seonduvad riigi lõunaosaga, selgitas Rogozin. NATO üksuste oodatav paigutamine Eestisse sunniks Venemaad jõudude tasakaalu nimel tooma oma väed riigi läänepiirile, mis pole Venemaale praegu majanduslikul jõukohane. Rogozini ümarlauaks valmistatud kõne esialgne variant sisaldas väidetavalt ähvardust, et Eesti ühinemisel NATOga suunatakse Venemaa raskerelvad siinsetele objektidele ning aktiviseeritakse luuretegevust Eestis.