Kuuldav, kuid nähtamatu

Vilve Torn 23. veebruar 2001, 00:00

Kui ma Euroopa Liidu Komisjoni tõlki Karin Keerdot esimest korda näen, olen meeldivalt üllatunud. Mulle ei jalutagi õhtupimeduses vastu kuklasse sõlme seotud juuksekrunniga naine, kel range raamiga prillid ees ning sõnaraamat kaenla all. Samuti pole Keerdol mahukat portfelli, mille sang on jäljed peopessa vajutanud.

Minu ettekujutuse üle tõlkidest hakkab Keerdo naerma. ?Nii tavaliselt arvatakse jah, aga tegelikkuses see nii pole. Nahkportfell on mul aga olemas küll ning leebe ja naerusuine pole ma sugugi kogu aeg. Kui te mind vahel töötamas näeksite, arvaksite minust hoopis teisiti.?

Keerdo on tõlgina töötanud kuus aastat ning ta tõlgib inglise keelest eesti keelde ja eesti keelest inglise keelde. Tõlgiks saamisel mängis Keerdo elus suurt osa juhus. ?Õppisin 21. keskkoolis ning minu esimene töökoht oli ETVs. Olin sekretär. Siis tuli augustiput? ning saabusid välisajakirjanikud. Üha rohkem tuli ette neid olukordi, mil oli vaja kellelegi tõlgi eest olla. Nii see läks. Filoloogi haridust mul ka ei ole, olen diplomi järgi ärijuht.?

Keerdo ütleb, et igast filoloogist ega keeleoskajast ei saa tõlki. Vaja on head keeletaset, kiiret analüüsioskust, head mälu, keskendumisvõimet ja laialdasi teadmisi. ?Peame kogu aeg end toimuvaga kursis hoidma ning lehtede lugemine on meile lausa kohustuslik.? Loomulikult peab Keerdo kinnitusel olema tõlgil ka veatu kõne. Samuti ei tohi ta kunagi hilineda ning tema arvamus ei tohi mingil moel töö käigus kajastuda. Tõlk peab olema ka usaldusväärne ning ta ei tohi iialgi ärikõneluste sisu avalikustada. Harvad pole ka juhud, kui Keerdo on enne tõlkimist pidanud alla kirjutama konfidentsiaalsuse lepingule. Küsimusele, kas keegi pole kunagi üritanudki teada saada, millest salajastel kohtumistel räägitud on, vastab Keerdo: ?Mitte eriti. Ju on teada, et ma nagunii ei räägi. Riskeerin oma töökoha kaotamisega.?

Kõige huvitavam on Keerdo sõnul samastumine. ?Olen hetkel see inimene, keda ma tõlgin. Teinekord on päris naljakas öelda: Olen turbatööstuses juba kolmkümmend aastat töötanud ning ma olen kolme lapse vanaisa. Tõlge lihtsalt on alati minavormis.?

Keerdo teeb konverentsidel, seminaridel, bankettidel ja ettekannetel kõige enam kasutatavat suulist tõlget. ?On suur vahe, kas teha sünkroontõlget või järeltõlget. Järeltõlke puhul seisan ma kõneleja kõrval ning kasutan spetsiaalset märkmikku. Kõne osa koosneb tavaliselt 10?15 minutist ning mul tuleb see vastavate märksõnade abil üles märkida ning lause-lauselt edasi anda. Sünkroontõlke puhul istun ma koos kolleegiga kabiinis ning tõlkimine toimub reaalajas.? Viimast peab Keerdo kõige raskemaks. ?See nõuab kõige rohkem vastutust ja pingutust. Eeliseks on muidugi see, et sünkroontõlget tehakse tavaliselt kahekesi. Töötame ühes rütmis ning tihtipeale saan ma aru, kui kolleeg hakkab kõrval väsima. Siis lasen tal mõtte lõpetada ning asun ise sujuvalt tõlkima. Saalisolija ei pane sellist vahetust tähelegi.? Kuigi sünkroontõlge on Keerdo sõnul raskem, meeldib talle reaalajas tõlkimine siiski rohkem. ?Kabiinis saab tõlk ikkagi omaette olla ning kõrval on abistav kolleeg. Järeltõlke puhul tuleb vahel terve päev rahva pilgu all seista. See väsitab.?

Keerdo ütleb, et tõlke kvaliteet on tagatud kõige paremini siis, kui ta on enne saanud konverentsi või seminari materjalidega tutvuda. Kui seda võimalust pole, on muidugi keerulisem.

Kõige hullemaks peab Keerdo suulise tõlke puhul nimesid ja arve. ?Mõne nime ees on neljast sõnast koosnev ametinimetus ning tihti on nimed võõrapärased.?

Vahe on ka peast esitatud kõne ja paberilt maha loetud kõne vahel. ?Peast rääkides mõtleb inimene ise kaasa ning ta kasutab normaalset suulist väljendusviisi. Kirjalik tekst loetakse maha tihti ilma tekstiga kaasa mõtlemata. Kui inimene närveerib, siis on mahalugemine veel kiirem.?

Euroopa Komisjoni juures on Keerdo tõlgina töötanud kaks aastat. Sinna pääsemiseks tuli Keerdol sooritada neljast osast koosnev eksam ning Euroopa Komisjon akrediteeris Keerdo vabakutseliste tõlkide nimekirja kolme edukalt läbitud eksami osas.

Keerdo ütleb, et Euroopa Komisjoni tõlketalituses töötab umbes 2500 tõlki. Juurde lisanduvad veel parlamendi tõlketalituse tõlgid. Töö puhul ei ole Keerdo sõnul vahet, kas tõlkida Euroopa Komisjonis või Eestis. Vahe on konverentsikeskustes. ?Eestis juhtub ikka, et sünkroontõlke puhul ei tööta mikrofon korralikult või on helikvaliteet halb. Brüsselis on sellised juhtumid harvad.?

Teine vahe on suhtumises. ?Kui Eestis lõpeb konverents, tänatakse alati delegaate ja kõnelejaid. Harva tõlke. Brüsselis ei unustata tõlke tänukõnes mitte kunagi.?

Küsimusele, kas eestlased on keeleoskaja rahvas, vastab Keerdo: ?On küll. Kahjuks tuleb ette ka valehäbi. Olen olnud juhtumi tunnistajaks, kui firma töötaja ei julgenud kõvaklappe kasutada, sest ta istus oma otsese ülemuse kõrval. Ju oli ta CVs märkinud, et tema keeletase on hea. Selliseid asju juhtub väikese rahva puhul ikka. Kui palju too töötaja ettekandest aru sai, on tagantjärele muidugi raske öelda.?

Pärast suurt ja igati õnnestunud konverentsi tõusis üks delegaat püsti ja teatas: ?Need on suurepärased kõrvaklapid. Võtan need koju kaasa, siis on hea võõrkeelseid filme vaadata.?

Oma lihtsameelsuse arvas ta, et filmidest arusaamiseks ei ole vaja teha midagi muud, kui vaid klapid pähe panna. Ta ei tulnud selle pealegi, et ilma tõlgita ei tule sealt klappidest küll mitte midagi.

sünkroontõlkide töö

päevas kuni .......... 2h ....... 3h ....... 4h ....... 5h ....... 6h ....... 7h ....... 8h
2 tõlgi puhul 3200, 4600, 6000, 7400, 8800, 10 200, 11 200
3 tõlgi puhul 3360, 4830, 6300, 7770, 9240, 10 710, 11 760

Üle 8 tunni pikkuste ürituste puhul maksab iga järgnev tund tõlgi kohta 1200 krooni.

Teenused on käibemaksuvabad. Hinnale lisanduvad veel tõlketehnika kasutamise hinnad. Täpsem info on Eesti Tõlkide ja Tõlkijate Liidu koduleheküljel

www.online.ee/~eettl

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:07
Otsi:

Ava täpsem otsing