Üldise kasu nimel

Projekti ?Vaata maailma? esitlusel püstitatud eesmärk ? jõuda maailmas Interneti rakenduste kasutamisel maailma juhtriigiks kostub samavõrd hullumeelne, kui inimese Kuu peale saatmine või mõte iseseisvast Eestist.

Kuu peale jõudis inimene külma sõja tipphetkedel, puistades kõrvalproduktidena maailma laiatarbekasutusse muuhulgas ka interneti. Eesti iseseisvumine oli osa suurema ideoloogilise vastasseisu lõppemisest.

Kogemused on õpetanud, et hullumeelsed ideed teostuvad, kui neid viivad ellu eesmärgile keskendunud, täie mõistuse juures olevad, ratsionaalsed ja pragmaatilised inimesed. Eesmärk peab aga resoneerima ka ümbritseva keskkonnaga, ühiskonnaga laiemalt, seda enam, kui tegu on meie kõigi tulevikku mõjutava tegevusega.

Interneti kasutamisepuhul ei kõnele me Eestis üksikute evangelistide monotoonsest loitsust vaid kolmandikust elanikkonnast, kes on praeguseks Internetti kasutanud. Interneti ühiskooris on lauljaid vähemalt samapalju, kui laulupeo tipphetkedel. Selle resonantsi kasutamine tähendaks ?Vaata maailma? projektis, et iga netikasutaja peaks oma missiooniks võtma nelja mittekasutaja kaasamise.

Nii, mõelge nüüd neljale inimesele oma tutvusringkonnast, keda te teate Internetti mittekasutavat. Ei võtnud kaua aega, mis? Paljud mõtlesid oma kolleegidele, ülemustele ja alluvatele, vanematele, sugulastele, töötule klassivennale, naabrinaisele. Aga nüüd mõelge sellele, mida peaks tegema, et nad hakkaksid Internetti kasutama. Neljast ühele leiate ehk võimaluse, kuid mis imega seda joomisest paistes näoga naabrimeest küll netti ajada? Raske lugu? ?Vaata maailma? võlu peitubki selles, et tegeldakse just nende neljaga viiest, nende kahega kolmest, keda hetk tagasi oma silme ette manasite. Seda nii üldise heaolu, kui ka üldise omakasu nimel.

Projekt on suunatud mittekasutajatele, kuid kasu saab sellest olema ka esimesele kolmandikule. Järnevalt markeerin aga kolme ?Vaata maailma? olulisemat tegevusvaldkonda. Need on interneti rakendused, mida kasutajad väärtustaks, oskused ja teadmised, mis on eeldus Interneti kasutamisele ning võimaluste loomine internetile ligipääsuks ja kasutamiseks.

Praegused netikasutajad ootavad hiljutise EMORi uuringu põhjal eelkõige riigi ja kohaliku omavalitsusega asjaajamise internetiseerumist. Avaliku sektori IT rakenduste arendamise fookus on praeguseks ametniku vajadustelt ümber suunatud lõppkasutajate vajadusele, konkreetsetele teenustele.

Poolintuitiivselt on seda väärtustamas kodanikud, ettevõtted ja riigiasutused. Väärtustamas läbi efektiivsuse, mis asjaajamise lihtsustumises ning ametiasutuste lahtiolekust või kaugusest sõltumatu ning läbi sidususe, märkamatute niitide kogumi, millega inimesed oma riigiga seotud on. Rahulolu kasvatavad vaid isiklikud positiivsed kogemused. Interneti kasutamist asuvad motiveerima just need rakendused, mis on pisikesed, igapäevased, tüütud.

Teadmised ja oskused, mida interneti kasutamine eeldab, on pidevalt alanenud. Kõige ebamugavamaks on peetud klaviatuuri kasutamise vajadust, ekraanil oma elu elava kursori juhtimist hiire abil ? nende oskuste omandamine võtab minutist mitme tunnini. Igaüks, kes internetti kasutab, võib olla koolitaja inimesele, kes pole kunagi arvutit kasutanud. Hoopis raskem probleem on IT-spetsialistide koolituse jätkusuutlikkus ja maht ? kõnnime õhukesel jääl, kui kasvavat interneti rakenduste hulka arendab ja haldab pideva burnout?i piiril töötav patspea.

Ligipääs internetile on ja jääb viimaseks pudelikaelaks. Avalikust internetipunktist oma lähikonnas on teadlikud pea kõik inimesed, tema olemasolu üle tuntakse headmeelt, kuid teda külastama ei kiputa. ?Tuleb aeg kinni panna, seal on noored ees, mis ma ikka hakkan sinna minema?, kõlavad põhjendused.

Järeldusi on kaks ? avalikud punktid peavad ennast kasutajasõbralikumaks tegema, oma teenuseid ja võimalusi paremini teadvustama, teiseks tuleb tuua esile lihtsama funktsionaalsusega ja odavam personaaltehnoloogia. Kui internetiga ühendust võimaldava seadme jaehind jääks ilma monitorita 1500 kr kanti, oleks võimalik pakendada lõppkasutajale 100 kroonise kuumaksuga (sisaldab nt 10 tundi interneti kasutamist kuus) komplekt, mida pakkuda vähenõudlikule kasutajale.

?Vaata maailma? projekti ajastus on hea, ta langeb kokku nii meie sisemise valmisolekuga uutele väljakutsetele, annab pedaali meie saavutusvajadusele, samas haakub globaalse diskussiooniga interneti võimalustest ühiskondi ühendada või lahutada. Väljakutse pole mitte Soome tasemele jõudmine vaid see, et probleemile ?digital divide? oleks maailmas lahendus ? Estonia.