Eesti õpetab kirgiisidele internetivalitsuse loomist

Paar nädalat tagasi käisid Arvo Ott ja Rein Kauber teede- ja sideministeeriumist Kõrgõzstanis, alustamaks projekti, mille tulemusel peaks eksootiline Aasia riik saama samasuguse e-valitsuse, nagu on Eestil. Muu hulgas osalesid Ott ja Kauber ka Kõrgõzstani esimesel IT-konverentsil, pärast mida nad ?olid linnas tuntud inimesed?.

?Kõrgõzstanil on suur huvi meie vastu, nad tahavad meilt õppida, kuidas endalegi luua midagi meie e-valitsuse sarnast,? räägib Arvo Ott. ?Neid on tabanud tõeline IT-vaimustus, millele annab veel hoogu ka presidendi ülipositiivne suhtumine sellesse valdkonda.?

?Vähemalt riigiasutustes neil arvuti ikka enam mingi imeasi pole, ministeeriumites on üldjuhul ka netiühendus olemas, maili saavad ja oskavad nad saata, kuid oma riigiasutuste võrku neil veel pole,? kirjeldab Ott. ?Samas on neil netiühendus aga ülimalt aeglane ja nende suur unistus on saada suuremaid internetikanaleid, et asi kiiremini käima hakkaks. Sisuliselt on nad praegu samas seisus, mis meie 5?7 aastat tagasi.?

Maailmapanga raha toel toimuva projekti raames annavad Eesti ametnikud oma kirgiisidest ametivendadele soovitusi, kuidas luua e-valitsuse tekkeks vastav juriidiline baas, kuidas finantseerida e-valitsust ning kes ja kuidas peab kogu seda infosüsteemi üleval hoidma. Kõrgõzstanil oli õpetajateks valida kas USA oma suure ja arenenud IT-tööstusega, India kui suur tarkvaratootja või internetiriigiks pürgiv Eesti. ?Ma arvan, nad valisid meid kui endise vennasvabariigi,? sõnab Ott.

Kui Eestis on saja inimese kohta 32 netikasutajat, siis Kõrgõzstanis on saja hulgas ?netiinimesi? alla viie. Pole olemas ka internetipangandust, seadused on internetis nähtavad ainult osaliselt, kuid uudised saab juba neti vahendusel lugeda. Internetipunkte, mis Eestis on peaaegu igas suuremas asulas, on mitu korda suurema rahvaarvuga Kõrgõzstanis vaid paar tükki.