Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mida tuleb teha, et Eestis ei müüdaks ebakvaliteetset kütust?
Tarbijakaitseamet on seisukohal, et kontrolli tegemine ainult jaemüügis ei paranda oluliselt olukorda turul, kuna väiksematel jaemüüjatel puuduvad ressursid hulgimüüja poolt tarnitava kütuse kvaliteedi ülekontrollimiseks (iga proov ca 6000 krooni). Ta peab usaldama hulgimüüja poolt kaasa antavat kvaliteedisertifikaati.
Ameti arvates on oluliselt vaja tõhustada kontrolli hulgilülis ja tollis ning sellele lisaks kindlasti jätkata kontrollreide jaemüügis. Sel viisil suudame korrastada vedelkütuse turu ja tagada tarbija usalduse, et ta võib tankida ükskõik millisest tanklast. (ÄP 12.01.)
Kõige lihtsam meetod, kuidas seda võimalust vähendada, on riikliku kontrolli tõhustamine. AMTELi kui ühiskondliku organisatsiooni aktsioonid on ühekordset laadi. Eesmärk oli tõestada, et selles valdkonnas valitseb suur segadus. Pidev kontroll käib üle jõu, kuna see on keeruline ja kulukas.
Üheselt on määratletud nõuded müüdavatele autodele. Ka mina olen käinud kohvil, kus ähvardati litsents ära võtta vale esilaterna pärast. Millegipärast kütusemüüjate suhtes käitutakse oluliselt leebemalt. Minule mitte teada olevatel põhjustel.
Labori andmete põhjal võime me kritiseerida üht või teist kütusemüüjat, aga fakt on see, et esitatud sertifikaat ei vastanud sel hetkel müüdavale kütusele. Meie seisukoht on ? kui autodel ühe parameetri mittevastavus loetakse piisavaks, et seda autot ei tohi müüa, siis samamoodi, kui kütuse üks parameeter ei vasta Eestis kehtivatele normidele, siis see kütus ei ole kõlbulik.
Tanklad ei ole praktiliselt milleski süüdi. Riik on süüdi. Riik on võimaldanud musta kütuse vohamise.
Kehtestati kütuste erimärgistamine. See võimaldas tekitada diislikütusega niisugust segadust, et diislikütuseid ei ole võimalik eristada.
Suur viga oli ka see, et seadustati autobensiinide segamine Eestis ehk nn compound?imine. Euroopa riigid nõuavad iga uue bensiini väljalaskmise puhul kindlat kvaliteedikontrolli, laboratoorset testimist. Eestis ei ole sellisel tasemel teste tehtud. Iga mees arvab, et kui segu vähegi põleb, segab kokku ja pakub teda 95 pähe. Sellest tulebki, et bensiin 95 on alla igasugust arvestust.
Siin meie laborid ütlevad, et kütuse kvaliteet oli Belgiasse jõudmisel muutunud ? bensiinil on induktsioonperiood, mis näitab, et bensiin peab vähemalt 2 kuud olema stabiilne. Aga kui nemad ütlevad, et kolme nädalaga on vaigud sisse tulnud ? millest nad tulevad, tekib küsimus. Siin on Euroopa nõuetega mingi vasturääkivus. Kas on küsimus kvalifikatsioonis või tuleb sertifikaatidele lühem kehtivusaeg panna.