Riigilõiv tapab legaalse relvaäri

Relvabuum on Eestis möödunud. Enamik relvaärisid on tegutsemise lõpetanud, vähesed allesjäänud püüavad ellu jääda laskemoona müügiga ning kalandus- ja jahindustarvete pakkumisega. Viimased legaalsed relvamüüjad arvavad, et suured maksud on viinud olukorrani, kus kahe ametlikult müüdud relva kohta müüakse mustal turul viis illegaalset relva.

Ostaid jagub veel tillukeste naisterelvade klassis. Miniatuursed püstolid maksavad 1000 kroonist kuue tuhandeni. Kaupluse Jahimaailm müüja Priit Kase tõdeb, et kuigi letis on võrdselt nii kasutatud relvi kui ka uusi, ostetakse reeglina ikka pruugitud tulirelv. Kaubanduse väljasuremise põhjuseks peab Priit Kase üle mõistuse kõrgeid riigilõive relvaloa taotlemisel.

Relva ostule eelneb soetusloa saamine ja ka eksamid. ?Kõigepealt peab relvasoovija minema perearsti või üldarsti vastuvõtule,? selgitab politseiameti korrakaitseosakonna komissar Ilmar Tuberik. Arstitõend maksab 300 krooni. Järgneb kolmest osast koosnev relvaeksam.

Teooriaeksami õnnestumisel lubatakse inimene laskekatsetele, mille sooritamisel saab relva soetusloa. Soetusluba maksab 500 krooni.

Citysec Turvatehnika Keskuse müüja-konsultandi Arno Pihli sõnul on käsitulirelvadest populaarseimad püstolid. Kasutatud püstolid maksavad alates tuhandest kroonist kuni 7000 kroonini. Sellel hinnale peab ostja juurde arvestama veel 2000 krooni relva registreerimisel makstavat riigilõivu. Koos eksamite ja arstitõenditega tuleb relva hinnale siis juurde maksta 3000 krooni. ?Nii suur lisakulu mõjutab kohalikku tarbijat väga,? selgitab Arno Pihl ostjate vähest huvi kasutatud püstoli-revolvri muretsemise vastu.

Kaupluses Jahipaun võib soetada nii kuketa revolvri, mis riiete all kandmiseks väga mugav, kui ka titaanist püstoli, mis lisaks elitaarsele välimusele ja hinnasildile ka käes mugav ning kaalult väga kerge.

Mina ostsin pärast pakutavaga tutvumist hoopis ragulka. Maksis 120 krooni. 20 raudkuuli moonaks veel 25 krooni. Relvaluba ei vaja. Arstitõendit samuti mitte. 3000 krooni nagu maast leitud! Kolleegid hindasid ostu hirmuäratavaks. Loodan, et ka pätid. Seega on psühholoogiline efekt olemas.

Ragulka ja käsiamb (ca 1200 kr) ongi järgmine kuum relvaartikkel pärast turvagaasi. Poisikeseliku moega relv on üllatavalt tõhus. Kada laseb raudkuuli mitmesaja meetri kaugusele, sihtida saab edukalt umbes 20 m kaugusele jäävat märklauda.

Veel mõned aastad tagasi oli moes soetada tulirelvi. Populaarsed olid ka gaasipüstolid. Sellised enesekaitsevahendid väljaõppimata inimese käes aga pigem suurendavad riske. Relva olemasolu ise võib saada ründe põhjuseks. Relvaomanik peab moraalselt valmis olema hädaolukorras teise inimese pihta tulistama, enamik meist ei saaks aga sellega hakkama. Lisaks on muidugi suur oht, et ründaja-kaitsja relvastatud konfliktis saab viga kolmas isik.

Gaasipüstol on oma toimelt ohutum, kuid näeb välja nagu päris relv. Olukord, kus kurjategija arvab oma elu ohus olevat, on aga rünnatavale eriti ohtlik.

Tean mitmeid inimesi, kes mõned aastad tagasi endale tulirelva soetasid ja nüüd otsivad võimalusi sellest lahtisaamiseks ega pikenda relvaluba.

Mõne aasta eest jäin oma Fordiga kurjategijatele jalgu. Pärast ebameeldivat vahejuhtumit läksin politseiprefektuuri ja tegin avalduse, et tahan relva hankida. Eks ta naiivne ole ? keda ma sellest enda arvates ikka lasen ja kuidas ma selle kätte saan, kui mind reaalselt rünnatakse?

Järgmine käik oli Kaitseliidu Tartu maleva toonase juhi juurde ? õppematerjalide järele. Õppematerjalid koosnesid, nii palju kui mäletan, kolmest osast. Relvateadus. Seadustik. Meditsiin. Õppisin selle arvamisega, et tuleb politseiametnikele pikalt laialt jutustada. Tegelikult selgus eksamil, et pilet oli võimalike variantidega. Väga igav, ühesõnaga.

Laskeeksamiks harjutasin Kardla vanas lasketiirus oma mehe automaatpüstoliga. Hirmus raske ja kõrvumõrvava pauguga relv. Eksamil oli kerge väike sportpüss, millest oli palju lihtsam inimesekujulisele märklauale pihta saada.

Hulluaarsti juures oli vaja ka normaalse inimese mulje jätta ? ja kogu lugu. Õigus jah, prefektiga oli vestlus ka.

Enne kui luba välja kirjutati, tuli mõistagi relv valida. Abikaasa oli mulle välja valinud kolm võimalikku naistekat ? kaks tükki olid odavad püstolid, üks sihuke vanaaegse stiilse välimusega revolver. Arminius nimeks, kaliiber 5,6 nagu vintpüssil, trummel käib imelihtsalt kinni-lahti. Maksin tema eest poolteist tuhat krooni ja kasutanud pole tänu jumalale kordagi. Usun, et laste kaitsmiseks oleksin suuteline ka inimese pihta tulistama.