Riigikogu tsementeerib elektrimonopoli

Vaatamata Euroopa Liidu eesmärgile, et elektri tootmine peab juba lähiaastatel alluma konkurentsile, ootab riigikogus energiaseaduse parandus, millega võidakse enamiku ettevõtjate huvide vastaselt tsementeerida vaba elektriostu võimalus Eestis üksnes kümmekonnale suurettevõttele.

Valitsuse poolt esitatud seadusemuudatuse kohaselt on energiatootjal õigus müüa energiat üksnes igale Eesti Vabariigi territooriumil paiknevale suurtarbijale ning võrguettevõtjale, kui viimane kasutab seda edasimüügiks oma võrguga ühendatud suurtarbijatele.

?Oleks õiglane, kui saaksime elektri müüjat valida nagu muude kaupade puhul,? ütles ASi Leibur tehnilise teenistuse juht Rein Karm. ?Elektri tähtsaim omadus on tema hind, mille puhul meil praegu valikut ei ole.?

Ligi veerandit Eesti pagaritoodete turust hõlmav Leibur tarbib aastas 10 gigavatt-tundi elektrienergiat, mis on neli korda vähem kui valitsuse määrusega vabaks elektriostuks seatud piirang.

Riigikogu menetletav seadusemuudatus tähendab Eesti elektrituru korrastamist, mis on ASi Eesti Energia huvides, ütles energiamonopoli pressiesindaja Erki Peegel. ?Meil tuleb täna igapäevaselt tegeleda väikeste lokaalsete elektrivõrkudega, kes ei suuda oma kliente kvaliteetselt teenindada,? rääkis Peegel.

Eestis on Peegli sõnul kokku üle 70 mitmesuguses suuruses võrguettevõtja ja nad kõik ei ole samaaegselt suurtarbijad.

Kuna võrguettevõtja õigused ja kohustused ei ole praegu kehtivas seaduses piisava täpsusega kirjeldatud, tekitab see probleeme nii Eesti Energiale kui ka paljudele tarbijatele.

Soomlastele kuuluv energeetikafirma Fortum satub müügipiirangu kehtestamise korral olukorda, kus temale kuuluv elektrijaam Kohtla-Järvel ei saa müüa elektrit samale ettevõttele kuuluvale ASile Läänemaa Elektrivõrk. ?Viru Energia ei tohiks Läänemaale elektrit müüa, sest seal pole ühtegi suurettevõtet,? ütles ASi Viru Energia juhatuse esimees Kalle Jürgenson.

Peamiselt Viru Õlitööstuse ASi varustav Viru Energia tootis eelmisel aastal 29 gigavatt-tundi elektrienergiat.

Euroopa Liidu investeeringud Eesti ühinemiseks Euroopa energiasüsteemiga võivad jääda üksnes unistuseks, sest riigikogu kavatsus muudab rahapaigutuse uutesse ülekandesüsteemidesse mõttetuks, ütles ASi Eesti Gaas nõunik ja endine majandusministeeriumi asekantsler Arvi Hamburg.

Euroopa Liidu elektrituruga liitumiseks möödapääsmatu Põhjamaade elektrisüsteemiga ühinemine nõuab minimaalselt kuus aastat tööd ja 6 miljardit krooni investeeringuid, ütles Peegel.

Valitsus lubas Hamburgi sõnul järgmiseks aastaks Eesti energeetikaseadused Euroopa Liidu direktiividega harmoniseerida, millega käsitletav energiaseaduse parandus läheb vastuollu.

Energiaseadus, millele kuni eilseni sai teha parandussettepanekuid, peab tasakaalustama Eesti energiabilanssi, ütles riigikogu majanduskomisjoni liige Meelis Paavel, kes on seaduseelnõu muudatusettepaneku kaasettekandja.

?Energiaettevõtted on teinud eelnõu kohta oma ettepanekud, mida tuleb arutada,? lisas ta. Enamik tarbijatest kaotab riigikogus valmiva seaduse eelnõuga võimaluse osta avatud turult odavamat elektrit.