Miljardimees Urmas Sõõrumaa

Urmas Sõõrumaa on juht, kelle käeviipe peale sööstab paigast patrull- või kiirabiauto, tormab uppujat päästma rannavalvur ning hakkab usinamalt põrandaharja liigutama puhastusteenuste osutaja ehk koristaja.

Kõike seda saadab rahakõlin, sest ühes äripartneriga teeb Urmas Sõõrumaa raha aastas miljardikroonise pöörde. Raha ringlemist võib ta uhkelt jälgida umbes 50 miljonit krooni väärt olevast Tsaari-Venemaa imperaator Nikolai II aegsest hoonest Tallinnas Tammsaare tee ääres.

Hetkel on Sõõrumaa eesmärgiks jõuline edasitung majanduses. Hõivanud tänaseks poole Eesti turvaturust, surub ta end parkimiskorraldusse, kiirabiturule, erastab majavalitsusi.

Ka pole Sõõrumaa lõplikult kaotanud lootust, et Eesti Raudtee kuulub kunagi Raudtee Erastamise Rahva Aktsiaseltsile (RER), mille üks alusepanijaid, suure osa Eesti ärimeeste ühendajaid, Sõõrumaa on. Praegu on RER siiski kaotajate poole peal.

Lisaks kuulub Sõõrumaale kaks reisifirmat ja viiendik Audentese erakoolist. Viimase puhul on Sõõrumaa äripartnerid Rain Lõhmus ja Hannes Tamjärv.

Vaid kindlustusturul kõrvetas mees näppe. ?Ei suutnud saavutada seda, mida tahtsin,? kommenteeris Sõõrumaa Salva Kindlustuse aktsiate kahjumiga müümist.

Sõõrumaa teine suurem aktsiatehing on kunagi suures osas temale kuulunud ESSi aktsiate müük taanlastele, kes täna omavad 65% Baltimaade turvaturu liidri Falck Balticsi aktsiatest.

Falck Balticsile kuuluvate aktsiate kaudu omab Sõõrumaa endiselt ka ESSi, täpsemalt ESS Eestit, mille tegevuse valdkonnad ulatuvad inimese sünnist surmani. Nii pakub AS ESS Pääste kiirabi- ja rannavalveteenust. Esimesel võimalusel sisenetakse ka muule päästeturule. Näiteks Lätis Daugavpilsis kihutab juba ESSi sõsarfirma Falck Apsargsi tuletõrjeauto.

ESS Eesti ise vallutab Eesti linnades parkimise korraldamise turgu, 1999. aastal 65 miljoni kroonist käivet näidanud AS Alarmtec müüb valvetehnikat, AS Sularahakeskus veab enamiku Eestis liikuvast sularahast.

ESS Eestile kuuluvad ka firma Akropol aktsiad. Praegu nimetab ESS varem iseseisva firmana tegutsenud rohkem kui paarisaja töötajaga Akropoli oma kaubamärgiks.

ESS Eesti avalike suhete juhi Indrek Lindsalu sõnul omab firma poole Eesti turvaturust. Valveteenuste alal, kus ESSil üle 20 000 püsiklindi, on turuosa veelgi suurem. ESS teenindab nii Hansa- kui Ühispanka, valvab Tallinna lennujaama, Tallinna Sadamat ja Eesti Raudteed.

Viiekümneprotsendiline turuosa sobib hästi Urmas Sõõrumaa äriideoloogiaga. ?Mõnekümneprotsendilise turuosaga teenuse tipptasemel osutamiseks vajalikku varustust ei osta,? väitis Sõõrumaa. ?Praegugi on meie firma käive väiksem kui näiteks Pakterminali kasum.?

Falck Balticsi aastakäive oli eelmisel aastal 630 miljonit krooni, edaspidi on oodata mitmekordset kasvu. Näiteks omab Läti sõsarettevõtte viiendikku, Leedu firma aga vaid kümnendikku sealsest turvaturust.

Viiekümneprotsendilist osa loodab Urmas Sõõrumaa ka kinnisvarahoolduse turul. Nimelt pretendeerivad Sõõrumaa firmad ESS Kinnisvarahoolduse AS ja viimase osalusega Majatek OÜ Tallinna müügis olevatele Tallinna majavalitsuste pakettidele, mille aastakäive võib Tallinna abilinnapea Ivar Virkuse sõnutsi ulatuda miljardi kroonini.

Esimesena müügis olnud paketi puhul tunnistatigi parimaks Majateki peaaegu 23 miljoni kroonine pakkumine, teise puhul aga tegi kõrgeima pakkumise Toomas Tooli ja Rait Lukasega seotud AS Kalanduse Maja. Kolmanda paketi müügi tulemused selguvad märtsi lõpus.

Urmas Sõõrumaa sõnul pole ta oma firmade juhtidele kindlat käsku andnud, et Tallinna majavalitsuste ostupakkumine igal juhul võita. ?Eelistan orgaanilist kasvu, asju kokku võib osta iga loll,? kommenteeris ta.

Samas kinnitas Sõõrumaa, et tema ärisid on alati iseloomustanud agressiivsus ja tulevikus näeb enda käes poolt Eesti kinnisvarahooldusturust. Tallinna endise abilinnapea Heigo Kaldra juhitav Majatek omab näiteks arvestatavat turuosa Tartus.

Olulist käibe kasvu võib Sõõrumaa oodata ka puhastusteenuste turul, kus ESS Puhastustööde ASile kuulub praegu umbes viiendik. Firma juhi Rinel Piusi hinnangul on põhiliselt juriidiliste isikute teenindamisest koosneva puhastustööde turu aastakäive 400?500 miljonit krooni ja sellel on nelja-viiekordne kasvuruum.

ESS plaanib läbimurret ka kiirabiturul, kus riik paneb aastas välja üle 100 miljoni krooni. Esimest korda sai ESS ajutise litsentsi kiirabiteenuse osutamiseks juba 1997. aasta detsembris. Siis seostati litsentsi saamist hiljem ESS Pääste juhina tööle asunud sotsiaalministeeriumi kantsleri Jaan Rüütmanniga.

Urmas Sõõrumaa ümber on olnud teisigi riigi või kohaliku omavalitsusega seotud inimesi, näiteks pikka aega ESSis töötanud, vahepeal aga ka Tallinna abilinnapeana töötanud Arved Liivrand või kinnisvarahooldusteenust juhtiv Heigo Kaldra. ESSi finantskontrolli juhib aga endine rahandusminister Rein Miller. Siiski peab Sõõrumaa poliitikuid oma firmas erandiks.

?Lihtsam on suhelda võõraste inimeste kui omadega,? sõnas Sõõrumaa. ?Suudan suhelda igasuguste inimestega.? Hea suhtlemisoskuse üks tulemusi võib olla ka tõsiasi, et Tallinna linnavalitsuse ja ESS Eesti vahel sõlmiti parkimiskorralduse hankeleping ligi kaks korda soodsamalt, kui eeldasid riigihankekonkursi tingimused.

Võib-olla ainuke Sõõrumaale lähedal seisnud isikutest, kes tema elulugu ei kaunista, on kunagine Akropoli omanik ja juht, keda seostatakse viimasel ajal Tallinna linnapea Jüri Mõisa tegemiste tõttu tähelepanu alla sattunud lõbustuskohaga Lily.

Hea suhtlemisoskuse kinnitusena pole Sõõrumaa unustanud ka raha. Viimastel kohalikel valimistel toetasid Sõõrumaaga seotud firmad nii Isamaaliitu, Reformierakonda kui ka Keskerakonda kokku vähemalt 800 000 krooniga.

Kui Sõõrumaa äriplaanid teoks saavad, võib tema enamusosalusega ettevõtete käive hakata ületama Falck Balticsi gruppi kuuluvate ettevõtete oma. Urmas Sõõrumaa kinnitusel peaks tema investeeritud raha tootlikkus olema 20?25 %.

Vt. ka joonist: Urmas Sõõrumaaga seotud firmad