Kõik aktsiad väärtpaberite keskregistrisse

Käesoleva aasta 1. jaanuaril jõustunud Eesti väärtpaberite keskregistri seadus paneb aktsiaseltsidele uue kohustuse, mis nõuab firmadelt nii aega kui ka raha, tekitades ühtlasi mitmeid küsimusi. Muudatusi tehti mitmes seaduses, peamiselt aga äriseadustikus.

Hiljemalt 2003. aasta 1. jaanuariks peavad aktsiaseltsid esitama taotluse oma aktsiate täies ulatuses registreerimiseks Eesti väärtpaberite keskregistris. Sama kohustus on ka aktsiaseltsidel, mida ei ole seaduse jõustumise ajaks veel äriregistrisse kantud, kuid mille asutamisleping on sõlmitud või asutamisotsus vastu võetud. Aktsiaseltsi asutamisel tuleb koos muude nõutud dokumentidega esitada väärtpaberite keskregistri pidaja teatis aktsiate registreerimise kohta.

Registripidajaks on Eesti Väärtpaberite Keskdepositooriumi AS, mis kuulub riigiandmekogude hulka ja on Tallinna Väärtpaberibörsi gruppi kuuluv ettevõte.

Registreerimisel kantakse registrisse:

emitendi nimi;asukoht;registrikood;väärtpaberite liik;nimiväärtus ja kogus;väärtpaberi omanike nimed, aadressid ja isiku- või registrikoodid;andmed väärtpaberite pantimise kohta;registripidaja poolt omistatud rahvusvaheline väärtpaberite identifitseerimisnumber ehk ISIN kood, mis eristab kõiki vastava emitendi samaliigilisi ja samaväärse õigustega väärtpabereid teistest registris registreeritud väärtpaberitest.

Väärtpaberid registreeritakse viie päeva jooksul pärast kõigi vajalike andmete ja dokumentide esitamist registripidajale

Lisaks aktsiatele kuuluvad registreerimisele ka emiteeritud võlakohustused, investeerimisfondide aktsiad ja osakud, samuti muud avalikult emiteeritud või avalikult pakutavate väärtpaberite märkimisõigused.

Uuendus ei piirdu üksnes aktsiate registreerimisega. Aktsiaseltsid, kes on välja andnud esitajaaktsiaid, peavad need vahetama nimelisteks, viima oma põhikirja vastavusse käesolevas seaduses ja äriseaduses sätestatuga ning esitama avalduse vastava põhikirja muudatuse äriregistrisse kandmiseks hiljemalt 2003. aasta 1. jaanuariks. Erinevalt tavalisest põhikirjamuudatusest ei pea eeltoodud põhikirja muutmise kandmise eest äriregistrisse tasuma riigilõivu. Nimetatud nõuete eiramisel loetakse aktsiaselts sundlõpetatuks ja kustutatakse registrist.

Igale isikule võib avada väärtpaberikonto, mida haldab kontohaldur. Kontohaldur edastab registripidajale väärtpaberikonto omanike korraldusi registritoimingute tegemiseks ning vahendab registripidaja poolt osutatavaid teenuseid. Ühtlasi peab väärtpaberikonto omanik viivitamatult teavitama kontohaldurit igast muudatusest konto avamisel avaldatud andmetes. Sellest tulenevalt kajastuvad aktsiatega seotud, sh ka võõrandamistehingud väärpaberite registris, mis võimaldab lihtsamini vahetada informatsiooni erinevate asutuste vahel. Äriseadustiku § 541 täienduse kohaselt ei pea enam äriregistrile esitama seaduses sätestatud andmeid, kui need on registripidajale arvutivõrgu vahendusel kättesaadavad väärtpaberite registris. Andmete ulatus sätestatakse justiitsministri määrusega.

Seoses muudatusega äriseadustikus peab juhatuse asemel aktsiaraamatut väärtpaberite keskregistri pidaja. Aktsiaseltsi juhatus tagab neile seadusega sätestatud õigete andmete õigeaegse esitamise.

Aktsiate registris pidamise eest tuleb tasuda kvartaalset hooldustasu. Aktsiate registreerimine on sel aastal tasuta, tõenäoliselt tasu siiski kehtestatakse.

Erinevalt aktsiaseltsidest on osaühingu osanikel õigus ise otsustada, kas nad soovivad osad registreerida või mitte. Registrisse kantud osade võõrandamis- ja koormamistehingud ei pea olema notariaalselt tõestatud.

Autor: Helen Pürg