Saadikute välissõidud nurjasid seaduse vastuvõtu

Korra juba katkestatud liikluskindlustuse seaduseelnõu teine lugemine katkestati taas algatajate ettepanekul. Juba möödunud aasta mais algatatud eelnõu järjekordne muudatuste esitamise tähtaeg on sel reedel. Seni on arvestatud, et seadus hakkab kehtima 1. mail.

Välismaal oli eile kaheksa koalitsiooni saadikut ja ei ühtegi opositsiooni esindajat.

Uus liikluskindlustuse seadus tagab jõustumise järel täielikuma ja kiirema liikluskahju hüvitamise. Kuna kindlustusseltside kohustused suurenevad, prognoosivad asjatundjad ka tariifide tõusmist.

Liikluskindlustuse Fondi arvutuste järgi võib tariif tõusta kuni 10%, Salva Kindlustuse arvutuste järgi veidi enam kui 13%. ?Pikemas perspektiivis on pakutud, et tõus võib ulatuda isegi 40 protsendini, kui arvestada Euroopa praktikat ja eelkõige seda, et isikukahjude osakaal suureneb tunduvalt,? hoiatas Salva juhatuse esimees Tiit Pahapill.

?Kindlasti peab ära märkima asjaolu, et uue seaduse järgi kaovad ära kindlustamata sõidukid, mille eest praegu kehtiva seaduse järgi me kindlustusmakseid ei saanud. Asjaolu, et praegu osaleb teeliikluses palju kindlustamata sõidukeid, mille eest me täna kindlustusmakseid ei saa, aga uue seaduse järgi hakkame saama, tasandab kindlasti võimalikku hinnatõusu,? uskus Bico-Leksi jurist Olavi-Jüri Luik.

Kindlustuskaitse laienemine suurendab siiski seltside kohustusi. Näiteks hüvitab kindlustusandja kahju ka siis, kui süüdlasest sõidukiomanikul ei olnud kindlustusmakseid tasutud, nõudes hiljem küll süüdlaselt kahjusumma regressi korras tagasi. Jalakäijatele osaks saanud kahju hüvitatakse sõltumata süüst või süütusest, laiendatud on isikukahjude hüvitamist ning kindlustusseltside kanda jäävad ka liikluses kannatada saanute ravikulud. Lisanduvad ka kindlustuspensionid kannatanuile.

Kindlustuslepingud muutuvad tähtajatuks, kuid maksete tasumist on võimalik peatada ajaks, mil autot ei kasutata. Kriitikute väitel tekitab see tarbijates segadust ja teiseks seob nad tugevalt kindla kindlustusandjaga. Kui juba täna on olukord liikluskindlustusturul lähedal monopoli tekkele, siis uue seaduse jõustumisega aheneb valikuvõimalus veelgi, uskus Pahapill. Tarbija seotakse ühe seltsiga jäigalt ja kahtlemata on suurtel seltsidel algul lihtsam ulatuslike müügi- ja sooduskampaaniatega kliente endale meelitada

?Jutt, nagu uus seadus seoks kliendid jäigalt ühe seltsiga on väär ? kliendil oli, on ja jääb võimalus seltsi vahetada. Muutub lihtsalt seltsi vahetamise protseduur. Seltsi vahetamine ei too kliendile juurde mingeid lisakulusid,? rõhutas Luik Bico-Leksist.

?Uut seadust on kindlasti vaja. Ilma selleta ei ole meil võimalik täita elementaarseid liikluskindlustuse alaseid põhimõtteid, mida mujal maailmas rakendatakse. Juhul kui uut seadust ei tuleks, jääks kehtima tänane olukord, kus kannatanud on tihti äärmiselt ebavõrdses ja kaitsmata olukorras,? väitis Luik.

Rahandusminister Siim Kallas on siiski arvamusel, et ka praegusel olukorral pole suurt häda midagi. ?Kohustuslik liikluskindlustus on enam-vähem täitnud oma eesmärgi ja liikluskindlustuse süsteem funktsioneerib rahuldavalt. Kindlustussummade praegune tase garanteerib liiklusõnnetuses kannatanutele liikluskindlustuse hüvitise maksmise, seda ka suuremate varakahjude ning isikukahjude puhul,? tõdes Kallas esmaspäeval riigikogulaste arupärimistele vastates.

Paljud rahvusvahelised organisatsioonid on võrreldes teiste Balti riikidega esile tõstnud Eesti kindlustusturu kiiret arengut, seda just tänu kohustuslikule liikluskindlustuse rakendamisele, lisas rahandusminister.