Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
E-riik otsib väljundit ametiasutuste igapäevatöös
Eile justiitsministeeriumis esimest korda kogunenud ümarlaua poolt käivitatava koostööprogrammi ?Aken riiki? eesmärk on e-riigi praktiline rakendamine ministeeriumidekeskselt, ütles justiitsministeeriumi valitsusala infosüsteemide juhataja Marko Lehes.
?Lipukirjaks on vähendada kolme aastaga kodaniku tegevuste hulka 50 protsenti,? kommenteeris Lehes seatud sihti, milleni tahetakse jõuda ministeeriumide asjaajamise digitaliseerimise ning tööpõhimõtete muutmise kaudu.
Tehnoloogiliste lahenduste kaasamine tähendaks ametnike hulga vähenemist ning võimaldaks kodanikul riigiga suhelda ühe akna kaudu, ilma et ta peaks ühe ministeeriumi siseselt eri ametnikke läbi käima.
Nii tuleb Lehese sõnul näiteks riigihanke korral pakkujal praegu ministeeriumide haldusalas asutuste vahel edasi-tagasi joosta: võtta äriregistrist B-kaardi koopia, maksuametist tõend jne. Riigiasutuste omavaheline suhtlemine ning vajaliku info vahetamine vähendaks seevastu bürokraatiat ning kodanike osalemist neis protsessides.
ASi Harju Ehitus tegevdirektori Aavo Tedre sõnul küsitakse B-kaardi koopiat iga pakkumise koostamisel, see aga tähendab taas äriregistrisse minekut. ?Kõik nagu vene ajal ? tuleb seista kolmes järjekorras, alles siis saab paberi kätte,? lisas ta.
Tederi hinnangul oleks ettevõtjale palju mugavam, kui asjaajamine käiks interneti teel ning ei peaks kogu aeg dokumente paberi kujul esitama.
Lehes lausus, et kui ametkondadesisene informatsioonivahetus muutub digitaalseks, siis osutub küsitavaks see, kas B-kaarti kui dokumenti on üldse vaja. Samuti oleks võimalik pidada näiteks virtuaalseid kohtuprotsesse, mida kinnitab Rootsi sellealane kogemus, ning kasvõi maanteel autot peatavale politseile piisaks hulga dokumentide asemel lihtsalt juhti identifitseeriva info edastamisest.
Ümarlaua osapoolteks on teede- ja sideministeerium, mis korraldab riigi infosüsteemidega seonduvat, riigikantselei, mis koordineerib riigiasutustevahelist digitaalset asjaajamist, rahandusministeerium, mis on seotud maksuameti ja tolliga, ning justiitsministeerium, mis on seotud õigusloomega.