Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kas Eesti erakondi on võimalik koondada ühe mütsi alla?

27. märts 2001, 00:00

Mõte, et lepitakse kokku pikaajalised arenguteed hariduses, kutsehariduses, maksupoliitikas ja sotsiaalpartnerluses ? mina küll toetan seda. See peab andma päris korralikke vilju. Praegune siplemine ühele ja teisele poole seda küll ei kindlusta. Kokkuleppe poole püüdma peab. Asi on seda väärt. Eks see ole teatud mõttes kantud Iirimaa edu ajaloost ? fakt on, et on ju olemas teatud kogemus, et kokku leppimine viib rohkem edasi kui selline pidev sõda.

Tervitatav idee ettevõtjatelt ? mingi konsensus leida. Kemplemine on natuke kaugele läinud küll. Iseenesest on ju tegemist täiesti mõtlevate inimestega ? pean erakondi silmas. Nii et kui tahetakse, siis konsensus saavutatakse. Ainuke küsimus on, mis on konsensuse hind. Erakondadel on kõigil oma lubadused, poliitiline platvorm ja -kapital, millest tahetakse kinni pidada. Arvatavasti tuleks seda konsensust nii otsida, et kõigil ikka nägu alles jääks. Ja see on keeruline.

On vaja mingil uuel tasandil kokkuleppeid ? on see kõigi poliitikute vaheline konsensus või koalitsioonisisene uue sünergia leidmine ? see on läbirääkimiste teema.

Eesti arengust on ilmselt huvitatud kõik erakonnad konsensuslikult. Nii et siin võib-olla murrab Luukas lahtisest uksest sisse. Kõik erakonnad tahavad Eestit arendada, nii et siin ei ole mingit konsensust vaja saavutada.

Küsimus on selles, kas me saavutame konsensuse selles, kuidas Eestit arendada. Siin programmid erinevad. Aga erinevatel erakondadel peavadki Eesti arendamiseks pakutavate teede puhul olema erinevad võimalused. Pole olemas ainult ühte tõde, kuidas Eestit arendada. Pigem selles demokraatia areng seisnebki, et erinevad erakonnad pakuvad erinevaid teid ja valijail on võimalik sõltuvalt tulemusest neid teid (erakondi) valida. Ei kujuta ette, et oleks võimalik välja pakkuda ühte ja õiget konsensuslikku helget teed tulevikku.

Initsiatiiv lähtub suuresti Iirimaa eeskujust. Seal on ühiskonnas saavutatud rida suuri kokkuleppeid. Nt ei erasta Iirimaa oma raudteed ja elektrisüsteemi. Neid peetakse riigile oluliseks. Meil selliseid kokkuleppeid ei ole. Iiri parlamendis ongi rohkem konsensusdemokraatia kui häältedemokraatia. Seega on Iiri ja Eesti taustsüsteemid natuke erinevad.

Ka dokument ise on praeguses variandis natuke liialt pühalik, et jõuda allakirjutamiseni. On küsitavusi ? millal mida ellu viia, kes viib ja millise hinnaga. Aga millalgi tuleb esimene samm teha. Idee on iseenesest hea ja eestvedaja roll on suurettevõtjatele kõige sobilikum. Kui mingi erakond seda teeks, vaataksid kõik seda erakonna poliitilisest vaatevinklist.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing