Avalik vastulause perekond Kõuhknate vastu esitatud süüdistustele

28. märts 2001, 00:00

  • Viimasel ajal on Äripäev sattunud tõeliselt hoogu mitmete Eesti äri- ja poliitikaelus edukalt tegutsenud inimeste materdamisega. Ajakirjandus peabki olema aktiivne ja seisma lugejate huvides tõe eest, kuid lausvaledele toetuvat verejanu ei saaks küll millegagi õigustada.

Ka Kõuhknate perekonna aadressil on ilmunud mitu pehmelt öeldes räiget laimuartiklit, mis on täis hulgaliselt ebatäpsusi ja valet. Lisaks on kirjutistega kahjustatud Hiiu Kaluri kontserni mainet, mis omakorda mõjutab 1100 Eestimaa regionaalselt keerulistes piirkondades elavaid Hiiu Kaluri kontserni töötajat, sadu aktsionäre ja nende perekonnaliikmeid. Kuna viimane valesüüdistustele tuginev artikkel ilmus Kristina Traksi sulest alles mõne päeva eest, otsustasin paluda avaldada ka oma kommentaarid. Seda enam, et Äripäevale pole olnud kombeks enne loo ilmumist anda vastulauseks sõna ka neile, keda mustatakse. Ja kui on antud sõna, siis vaid formaalselt. Mina ei ole iialgi kohtunud ega rääkinud Kristina Traksiga, kes on aga seevastu minu isikust kirjutanud kümneid artikleid. Küllaltki ilmselt usub naiivne Äripäeva ajakirjanik pimesi igat pahatahtlikku vastutulejat, kelle öeldu kõrva kihelema paneb ning pommloo eufoorias "unustab" ta asjaomaste faktide kontrollimise sootuks.

  • Äripäev alustab oma 7. märtsil ilmunud lugu pealkirjaga "Kõuhknad - pankrotid käsikäes," jätkates loo pealdises perekonna süüdistamist selles, et "perekond Kõuhknal ebaõnnestub üks äri teise järel".

Siinkohal tahaks selgitada, et perekond Kõuhknad on suur, 12 liikmeline perekond, millesse lisaks kahele kalanduses ja toiduainetööstuses tegutsevale inimesele kuulub ka üks kinnisvaraarendaja, üks juuksur, üks psühholoog, üks IT-arendaja, Concordia ülikooli juuratudeng, 3 koolilast ja 2 lasteaia last. Loodan väga, et perekonna süüdistamise taga ei näinud tormakas ajakirjanik kõiki neid inimesi.

Täiesti selgusetuks jääb aga, millistest pankrottidest on juttu, kuna kogu loos viitab autor vaid ühele pankrotistunud firmale - Nascole, mis ei ole aga mitte Kõuhknate vaid islandlaste firma, kus Kõuknatel pole olnud kunagi mingit osalust.

Tõsi, mitmes teises meie osalusega toiduainetööstusettevõttes on olnud väiksemaid ja suuremaid majandusraskusi, valdavalt Venemaa kriisi järgselt, kuid tuleb tunnistada, et tänu headele juhtivspetsialistidele nii ettevõtete nõukogudes kui tegevjuhtide tasandil, on suudetud ettevõtted vee peal hoida ja inimestele tööd anda. See ei ole olnud kerge, kuna majanduskliima pole seda alati soosinud.

Tasub meenutada, et omal ajal Kõuhknate osalusel AS Epeks poolt erastatud ettevõtted nagu Rakvere lihakombinaat, Tallinna Piimatööstus, jt, olid nii meie osalemisel kui on ka tänasel päeval tugevad ettevõtted. Mäletatavasti õnnestus Toomas Kõuhkna poolt nõukogu esimehena juhitud Rakvere lihakombinaat tuua erastamiseelsest kahjumist kahe aasta jooksul 20 miljoni krooni suurusesse kasumisse, hiljem õnnestus ettevõte väga hea hinna eest müüa soomlastele. Avalikkuses nimetati tehingut korduvalt iseseisvusaja üheks parimaks äritehinguks. Müügisummast saadud rahast enamusega kustutati aga teiste erastatud ettevõtete laenukoormust Ühispanga ees.

Pean siiski tunnistama, et tänaseks päevaks oleme käivitanud likvideerimise pankrotiprotsessi kaudu ühes Hiiu Kaluri Gruppi kuuluvast 10 ettevõttest - Nas-Fil'is. Midagi ei ole parata, tegu oli meile Läätsa kalatööstuse ostuga kaasa tulnud ebarentaabli äriga, mille osas sulgemisele pole alternatiive. Edule järgneb alati ka tagasilööke. Kuid kas see tõik annab õiguse Kõuhknaid seostada pideva ebaeduga?

  • Äripäev arvab, et taunima peaks fakti, et "mõlemad vennakesed Kõuhknad on oma Mustamäe ja Kalamaja korterid vahetanud mitu korda kallimate elukohtade vastu".

Kulla tütreke Kristina, olgem ausad, vist oleks kohatu hakata selgitama, et suurte ja keskmisest paremini teenivate perekondade pead valivad tänapäeval endale ja oma peredele paremaid elamistingimusi, kui seda on väikesed korterid Mustamäel. Pealegi on nii Toomas kui Tarmo, keda te ilmselt silmas pidasite, parandanud omi elamistingimusi pingeliste Ühispangast võetud elamuehituse laenude abil mitte ebeseaduslikult teenitud rahaga.

  • Äripäev märgib, et "Tiit Kõuhkna pole ajakirjandusega suhelnud aastaid."

Tegemist on kitsalt Äripäeva probleemiga, kuna laiemas kontekstis see väide paika ei pea. Eesti Toiduainetetööstuse Liidu juhina olen regulaarselt andnud kommentaare televisioonidele ja raadiotele, Hiiu Kaluri nõukogu esimehena annan pidevalt intervjuusid Hiiumaa ja Saaremaa ajalehtedele ning jätkan seda ka tulevikus. Äripäevast oleks professionaalne oma nabast kaugemale vaadata.

  • Äripäev on välja uurinud, et Tiit Kõuhkna suurejoonelise elu juurde kuuluvad "suvila Põlvas, maja Otepääl? ning nagu Eesti ärieliidile tavaks omab ta ka maja Hispaanias Marbellas."

Iseenesest sobiksid kõik sellised detailid kahtlemata kaunistama laimuartiklit, mille eesmärgiks on tõestada Kõuhknate rikast ja praalivat elu, kuid kahjuks on autor taas turujutu õnge läinud. Tegemist on eksitustega. Ise ma elan juba 1984 aastast Harjumaal Luigel ridaelamukorteris, Otepääl mul maja pole, suvilat Põlvas ega maja Marbellas samuti mitte. Tõsi, et Saaremaal on meie perel maakodu, Pärnus korter ning oman veel mujalgi kinnisvara, kuid mitte neid objekte ja nendes kohtades, mida ärilehe reporterile on sosistatud.

Lisaks peaksin vist üle kordama, et omal ajal avalikkuses Kõuhnate omandiks nimetatud ning sealt meile raiskajate imidzi toonud suurejooneline Eesti suurim luksuskaater ja punane Ferrari osutusid hiljem siiski kellegi teise omandiks.

Meenub ka just Äripäevas korduvalt kajastatud teema, kus perekond Kõuhknaid seostati küll Kiviteri erastamise, küll Kiviteri pankrotiga. Samas pole keegi meie perest kunagi Kiviteriga seotud olnud. Mitte mingisugusel moel. Meid aga oli jälle pahatahtliku turujutuga halvustada püütud.. Miks?

  • Äripäev on viimasel ajal korduvalt väitnud, et Toomas Kõuhkna on ostnud kokku maid Saaremaal, tehes äri suurpetise Vello Kiiliga.

Tõsi, Toomas Kõuhkna on tundnud huvi maatükkide vastu Saaremaal, ning on ühe väikese tüki maakler Kiili soovitusel ka ostnud. Ometigi ei ole ta teinud Kiiliga mingit äri, ei ole ostnud maad Kiililt ega muud sarnast. Tegu oli täiesti tavalise maaostuga, milliseid sünnib meie ümber iga päev ning mida vahendavad nii kinnisvaramaaklerid kui kinnisvarabürood. Ei midagi sensatsioonilist ega taunitavat.

  • Majandusleht heidab ette, et Kõuhknate firmade ühiseks tunnusjooneks on see, et pärast meie omandusse sattumist hakkab ettevõtetel minema halvasti, aga hiljem taas uute omanike kätte sattudes paranevad majandusnäitajad kiiresti.

Jääb mulje, et tegu on täielike sulidega, ettevõtete juhtimine on aga käkitegu, kus edu saavutamiseks piisab vaid omanikke vahetada. Primitiivne, kas pole. Jääb täiesti arusaamatuks, milliseid ettevõtteid silmas peetakse, kuna omaaegsetest ETFC Grupi ettevõtetest läheb minu andmetel raskelt kuid stabiilselt kõigil ka täna, olenemata omandisuhtest. Mis puudutab Hiiu Kalurit, siis on tõsi, et Hiiu Kaluri Grupil on olnud tõsiseid majandusraskusi, kuid ehk räägib enda eest fakt, et alates eelmise aasta septembrist, mil Hiiu Kalurit asus juhtima Toomas Kõuhkna, on grupp väljunud 10 miljoni kroonisest kahjumist ning teeninud kuue kuuga puhaskasumit üle 9 miljoni krooni. Sõbrad ajakirjanikud, see ei ole ei majanduskriis ega pankrott vaid üks kõige edukaimaid perioode Hiiu Kaluri lähiminevikus!

Mis puudutab vanade halvaks läinud võlgade mahakandmist, siis ei ole seda teinud ainult Tallinna piimatööstus ja Kalev vaid 2000 aasta seisuga on ka Hiiu Kalur kõigest vanast oma bilansi puhastanud ja võib homsele vastu minna kindlalt.

  • Äripäevale käis puhumas üks meie endisi partnereid ja nii seisabki lehes väide nagu oleks AS Läätsa ASilt Toplex saanud pankrotihagi suurte ja pikaajaliste võlgade eest.

Tegelikkuses sai Topleks pankrotihagi esitamisega hakkama suure rumalusega. Nimelt olid võlad maksimaalselt ühe kuu vanused, täpsemini oli Läätsa kustutanud ajaloost pärit võlgnevust Toplexi ees mõne kuuga 6 miljonilt 3 miljoni kroonini ning oleks kogu võlgnevuse kustutanud lähikuul. 3 miljonit krooni võrdub AS Läätsa 3 nädala karbitarnega, mille me tasusime sisuliselt ühe päevaga tänu Hiiu Kaluri Grupi majanduslikule tugevusele.

Hämmastav on lugeda Toplexi juhi kommetaari, nagu jätkaksid nad pärast pankrotiprotsessi raugemist Läätsaga koostööd kuid oluliselt ettevaatlikumalt. Tegelikkuses lõpetas Läätsa Toplexiga nende ettevaatamatu sammu tõttu igasuguse koostöö, tarnides edaspidi karpe oluliselt soodsamalt konkureeriva firma käest. Toplex aga kaotas Läätsa näol oma parima kliendi.

  • Äripäev kirjutab ühes ja samas loos, et "suurim rahaallikas Kõuhnatele on krevetiäri." Teises kohas teatab aga ajaleht ise, et krevetiäri oli eelmisel aastal 10 miljoniga kahjumis.

Noor ajakirjanik suudab vastu kirjutada ka iseenesele, mis näitab täielikku võhiklikkust ja hoolimatust kirjeldatava teema suhtes. Või viitab see hoopiski kellegi kavalale manipulatsioonile naisajakirjaniku kõrvakõdile tuginedes?

Selgituseks niipalju, et krevetiäri on heitliku tulususega, seega võib üks aasta olla kasumlik, mitu järgmist aga nullis või kahjumis.

Peaksin ka siinkohal ümber lükkama korduvalt AS Permare vastu esitatud süüdistused ning muu sellega seonduva. AS Permare ei ole Kõuhknate firma, sest Toomasele ja minule kuulub seal kokku läbi erinevate Hiiu Kaluri firmade kuni 25% aktsiatest. 55% kuulub islandlastest omanikele ja ülejäänu väikeaktsionäridele.

Kogu krevetipüügiga seonduva kohta on antud Hiiu Kaluri poolt Pärnu Postimehele, mille tõi ära ka BNS, 2.märtsil põhjalik arvudele ja faktidele põhinev info. Kõik see info on Äripäevale kättesaadav.

  • Äripäeva ajakirjanik on otsinud üles ühe endise tundmatuks jääda sooviva äripartneri, kelle suus kõlavad tõelised solvangud kogu meie perekonna aadressil: "Kõuhknad on nagu saakalid, neist ei jää midagi järele." Allikas soovib aga tundmatuks jääda, et vältida ebameeldivusi oma perekonnale.

Pole ju midagi labasemat kui ilma allikateta tsiteeritud emotsionaalsed solvangud. See pole ebaeetiline mitte ainult ajakirjanduses vaid üldse. Keegi ei saa kunagi teada, kas keegi seda tõemeeli ütles, fantaseeris keegi pahatahtlikult või mõtles ajakirjanik selle ise loo ilmestamiseks välja. Ma ei tea, mida peeti silmas ebameeldivuste vältimise all tundmatu allika perekonnale. Kas Kõuhknaid on oodata maja põletama või karistuskomandot tellima?

Aga minu perekonnale on majanduslehes avaldatud tsitaadid toonud kaasa põhjendamatut stressi, häbi ja valu.

  • Äripäev nimetab oma eelmise nädala esikaaneloos Kõuhknaid keskkonnaminister Kranichi sõpradeks, viidates korruptsioonile, mille tulemusena kalaparved Hiiu Kaluri õue peale ujuvad ja Kõuhknad muudkui rikastuvad.

Ajalehe kurvastuseks pean ka siinkohal teatama, et ei minul ega Hiiu Kaluri juhatajal Toomas Kõuhknal pole olnud senini veel võimalust minister Kranichiga kohtuda. Üksteist me ei tunne. Veel vähem oleme me sõbrad! Kust ja miks selline väljamõeldis?

Samas leian, et keskkonnaministeerium, riigikogu ja minister H. Kranich on teinud viimase pooleteise aasta jooksul palju kalaseaduse korrastamiseks, mis vastab nüüd traditsioonilistes kalandusriikides kehtivatele parimatele tavadele. Kui midagi jagatakse ei ole kunagi kõik 100% rahul. Ka Hiiu Kaluril vähendati kõiki püügikvoote kokku 10%, mis meile põrmugi ei meeldinud, kuid sellega tuleb lihtsalt leppida ja oma igapäevast tööd rahulikult jätkata.

Kokkuvõttes peab tõdema, et pikast jutust hoolimata, kus püüdsin ümber lükata vaid kahe viimase laimuartikli sisu, jäi neiski veel mitmeid fakte lehepinna nappusel ümberlükkamata. Sai selgeks, et nii palju ei suuda ükski aus inimene ümber lükata kui üks ebaeetiline ja fakte moonutav naisreporter Kristina Traks kokku kirjutada oskab.

Kaalume Hiiu Kaluri ja meie perekonna nime solvamise eest taotleda õigust nii avaliku sõna nõukogult kui kohtuinstantsidelt.

Olen arvamusel, et Äripäev peaks igati soodustama oma artiklitega majanduskeskkonna arengut Eestis, aga see klapperjaht, mis on K.Traksi kirjutistega valla päästetud Hiiu Kaluri grupi ja tema 948 eraisikust aktsionäri vastu, küll sellest ei räägi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing