USA ärritab teisi leppe eiramisega

Tõnis Arnover 30. märts 2001, 00:00

Eelmine USA administratsioon kirjutas 1997. aastal Jaapanis Kyotos alla ÜRO algatusel sündinud protokollile, millega arenenud tööstusriigid võtsid endale kohustuse vähendada aastaks 2012 tahkete kütuste põlemisel tekkivate gaaside heitmeid, eelkõige süsihappegaas ja metaan, 5,2?7% allapoole 1990. aastate taset. Just kasvuhoonegaasid põhjustavad praegust maailma kliima soojenemist, millega kaasnevad üleujutused, tormid, põuad ja muud looduskatastroofid. ÜRO koostatud teadusuuring hoiatab, et kui nende gaaside vähendamiseks midagi ette ei võeta, siis soojeneb maailma kliima sel sajandil 5,8 °C, mis tooks kaasa pöördumatuid tagajärgi.

Suurbritannia keskkonnaminister Michael Meacher nimetas BBC televisioonis USA otsust kommenteerides seda erakordselt tõsiseks, öeldes, et kliima soojenemine on kõige ohtlikum väljakutse inimkonnale järgmise saja aasta jooksul.

Esialgu kogevad kliimamuutusi kõige teravamalt Vaikse ookeani riigid. Väikese saareriigi Kiribati esindaja kinnitab, et tõusnud ookeanitase murendab saare kallast ja tekitab ränki torme. USA-le on protesti avaldanud Jaapani, Uus-Meremaa ja Austraalia valitsuse esindajad, kes kardavad oma riigis kliima järsku muutust.

Ehkki USA on Kyoto leppele allkirja andnud, oli see seni USA senatis ratifitseerimata. Nüüd on USA valitsus palunud välisministeeriumil uurida võimalusi, kuidas allkirjast lahti öelda. President George W. Bush lubas valimiskampaanias Kyoto protokolli toetada. Senaatoritele saadetud kirjas ütles ta, et kuna Kyoto lepe ei hõlma 80% maailmast, sealhulgas selliseid suuri arengumaid, nagu Hiina ja India, siis tähendaks Kyoto leppe ratifitseerimine USA majandushuvide tõsist kahjustamist. President jätkas, et teadus ei ole suutnud seni piisavalt põhjendada kliima soojenemise põhjusi, mistõttu kasvuhoonegaaside vähendamise kulud ei õigusta saadavaid tulemusi.

Muu maailm ei ole USA seisukohaga nõus. Ainult 4% maailma rahvastikust moodustav USA annab 30% süsihappegaasiheitmetest. Seetõttu tuleb tal kanda teistega võrdset vastutust, leiavad teised riigid.

Romano Prodi ja Göran Persson saatsid Euroopa Liidu (EL) nimel George W. Bushile kirja, kus öeldakse, et maailma kliima soojenemine ei ole üksnes keskkonnaprobleem, vaid USA ja ELi suhete tähtis koostisosa ja selle lahendamine nõuab kõigi arenenud tööstusriikide ühiseid jõupingutusi. Euroopa Komisjoni keskkonnavolinik Margot Wallströmi ütles, et EL on nõus Kyoto protokolli detailide üle aru pidama, kuid leppest tervikuna ei loobu. EL loodab, et see ratifitseeritakse hiljemalt tuleva aasta lõpuks.

Eile USA presidendiga tutvumiskohtumisele sõitnud Saksamaa liidukantsler Gerhard Schröder avaldas kohtumise eel lootust, et tal õnnestub Bush selles küsimuses ümber veenda. ?On tähtis, et USA kui maailma suurim majandus ja suurim energiatarbija tunnistaks oma vastutust maailma kliima eest,? ütles Schröder Los Angeles Timesile.

Viimastel aastatel on kliimaküsimustesse hakanud palju tõsisemalt suhtuma ka suured rahvusvahelised nafta- ja keemiafirmad, kes algul Kyoto lepet kõige valjuhäälsemalt kritiseerisid. Nii on teatanud DuPont, British Petroleum ja Royal Dutch/Shell heitmeid vähendavatest abinõudest.

Oma panuse Kyoto protokolli täitmisse püüavad anda ka Balti- ja Põhjamaad, kes eile ja täna peavad Radissoni hotellis kliimaalast kohtumist, kus arutatakse kliimastrateegiat, kasvuhoonegaaside aruandlussüsteemide loomist ning Kyoto protokolli nõuete täitmist.

Eesti koostab juba neljandat aastat kliimaaruannet, mis näitab kasvuhoonegaaside hulka. Rõõmustav on see, et 1990. a võrreldes on Eesti kasvuhoonegaaside heitmed vähenenud Eesti keskkonnaministeeriumi andmetel umbes 40%.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 11:19
    Otsi:

    Ava täpsem otsing