Võtmenäitajad juhi teenistusse

Üldteada on tõde, et ei saa juhtida seda, mida ei saa mõõta. Tänapäeva kiiresti muutuvas ärikeskkonnas, kus firmad laienevad, klientide hulk kasvab, äriprotsessid muutuvad keerukamaks ning tähtsustub inimkapitali roll, on üha olulisem teha põhjendatud juhtimisotsuseid. Viimase kümne aasta jooksul on maailma edumeelsemate ettevõtete tippjuhid kasutanud abimehena tasakaalustatud mõõdusüsteemi (ingl k Balanced Scorecard).

KPMG kogemus näitab, et organisatsiooni üheks tähtsamaks edu pandiks on ambitsioonikas visioon ning ärikeskkonna kiireid muutusi arvesse võttev strateegia. Oluline on kindlustada strateegia edastamine kogu organisatsioonis. Organisatsiooni arendusraamistikku (sh tasakaalustatud mõõdikute väljatöötamine ja tagasiside andmine strateegia ajakohasusest) iseloomustab kõrvalolev joonis.

Juhid peaksid jälgima ja mõõtma just nende tegevuste tulemusi, mis on kriitilised edu tagamisel. Ka tegevuse võtmenäitajad töötatakse välja vastavalt nendele valdkondadele.

Juba 60ndatel tegi Renault? tehas Prantsusmaal algust tegevuse tasakaalustatud mõõtmisega (tableau de Bord). 90ndate alguses haarasid sellest ideest kinni professorid D. Norton ja R. Kaplan, kes oma uuringud maailma juhtivate ettevõtete seas võtsid kokku artiklis ?Tasakaalustatud mõõdusüsteem ? näitajad, mis juhivad firma tegevust?. Tasakaalustatud mõõtmise teemadel on eelpoolmainitud autorid avaldanud ka kaks asjakohast raamatut, millest viimane on ilmunud käesoleval aastal (viited teksti lõpus).

Niisiis, mida see tasakaalustatud mõõtmine ikkagi tähendab? Eelkõige seda, et tegevuse võtmenäitajaid on omavahel ja ka kriitiliste edutegurite ning strateegiliste eesmärkidega tihedalt seotud ja neid jälgitakse neljas olulises aspektis:

finantsaspekt ? millist tulemust ootavad firma omanikud?kliendiaspekt ? mille järgi hindavad meid kliendid?protsessiaspekt ? milliseid tegevusi peame eriti hästi sooritama, et rahuldada klientide vajadusi?personali- ja arenguaspekt ? kas meie töötajad on piisavalt motiveeritud saavutamaks parimaid tulemusi? Millises valdkonnas näeme arenguvõimalusi?

Kuid see pole veel kõik. Tasakaalustatud mõõdusüsteemi väljatöötamisel peab arvestama paljude oluliste asjaoludega, sealhulgas:

kuidas edastada strateegiat kogu organisatsioonile;milline näeb välja ?strateegia kaart?;kuidas määratleda kriitilisi edutegureid;millised on ?head? mõõdikud;kuidas seostada firma ja töötajate mõõdusüsteeme;milline on infotehnoloogia roll mõõdusüsteemi juurutamisel;millised on peamised komistuskivid tasakaalustatud mõõdusüsteemi väljatöötamisel ja juurutamisel.

Autor: Mari Jõgila