Ärifoorum ärgitas Põhjala ja lähikonna ärimehi koostööle

Välisminister Toomas Hendrik Ilvese sõnul on tegemist esimese Euroopa Liidu (EL) egiidi all toimunud ärifoorumiga, mis on toimunud väljapool ELi ja veel kandidaatriigis. ?Eesmärgiks oli puhuda elu sisse Põhjadimensiooni programmile just ärilises kontekstis. Keskendusime kolmele valdkonnale, mis meie nägemuse järgi on meie piirkonnas kõige olulisemad,? märkis Ilves.

Ärifoorumi juhatajaks olnud endine Taani välisminister Uffe Ellemann-Jensen tunnistas, et Põhjamõõtmest on peetud palju ilusaid kõnesid, kuid reaalsust on seni vähevõitu. Foorum ja sellest välja kasvav koostöö peaks Ellemann-Jenseni sõnul aitama kaasa kahe eesmärgi saavutamisele. ?Et meie Läänemere piirkond, mis haarab nii ELi liikmesriike, kandidaate kui EList kõrvale jäänuid, oleks kõige dünaamilisem kasvupiirkond Euroopas ja samas ka kõige stabiilsem,? kuulutas ta.

ELi eesistujamaa Rootsi ja Eesti välisministeeriumi koostöös korraldatud ärifoorumi tulemused esitatakse järgmisel nädalal Luksemburgis toimuvale Põhjamõõtme ministrite konverentsile ja need lähevad arvesse ka juunikuiseks ELi tippkohtumiseks koostatavas raportis.

Foorumi peaesinejate hulgas oli Venemaa Ühendatud Energiasüsteemide juht ja endine tipp-poliitik Anatoli T?ubais, Tallinna Sadama juhatuse esimees Riho Rasmann ja Rootsi Telia president Marianne Nivert.

Näiteks Nivert kinnitas oma esinemises, et Telia näeb kogu Läänemere regiooni jätkuvalt lähimate aastakümnete jooksul kõige tähtsamana nii arengu kui ka kasvu mõttes. Juba 1980. aastatel alanud majanduse globaliseerumise ja eriti telekommunikatsiooni ning infotehnoloogiasektori liberaliseerumise valdkonnas on Põhjala regioon koos uute demokraatiatega Niverti hinnangul ka tulevikus Euroopas juhtrollis.

Põhjamõõde on Euroopa Liidu tegevussuund, mis peab viima stabiilsuse ja heaolu suurenemisele Läänemere piirkonnas, seda eelkõige tihendatud ja hästi koordineeritud majandus- ja poliitilise koostöö kaudu Euroopa põhjaosa riikide vahel. Põhjamõõtme idee on lahutamatult seotud Euroopa Liidu laienemisega.

Välisminister Toomas Hendrik Ilvese hinnangul peab Eesti rääkima juba enne ELiga liitumist kaasa nii Euroopa tuleviku, julgeolekupoliitika kui ka oma majanduspiirkonna osas. Eesti kui suuruselt piiratud majanduslike võimalustega riigi jaoks on eriti oluline määratleda endale see ala, kus saab ja peab edukas olema. See ala ei saa meie võimsusi arvestades olla ülemäära suur ei geograafiliselt ega valdkonniti. Ses mõttes sobib Põhjamõõde Eesti majanduse senise loogilise arengu piiritlemiseks väga täpselt, usub Ilves.

Eestil ongi Põhjamõõtme raames kolm prioriteetset valdkonda: energeetika, transport ja infotehnoloogia. Energeetikas on seatud sihiks Balti ühtse elektrituru käivitumine ja selle ühendamine Põhjamaade elektrivõrkudega Eesti?Soome elektrikaabli abil.

Samuti on eesmärgiks ühendada Põhjale ja Baltimaade gaasimagistraalid, millega Eesti oleks lülitatud ELi ühtsesse gaasivarustussüsteemi. Eesti püüab ühineda ka ELi liikmesriikide transpordivõrgustikuga ning on huvitatud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia tõhusamast edendamisest Põhjamõõtme raames.

Foorumil transpordialase töörühma nõupidamist juhatanud Pakterminali juhatuse esimees Raivo Vare nimetas ühe probleemina piirkonna riikide koostöös pidevaid raskusi sujuva piiriületamise osas. Vare sõnul arutati ka raudtee temaatikat, sest raudtee on siinkandis kaubavoogude liikumisel otsustava tähtsusega. ?Energiavõrkude niinimetatud Balti Ringi ühendamise eeskujul rääkisime samast ka raudtee osas,? ütles Vare.

Esmakordselt tõi Põhjamõõtme idee avalikkuse ette Soome president Martti Ahtisaari 1994. aastal. Luksemburgi tippkohtumisel 1997. aasta detsembris esitas Soome ametliku ettepaneku arendada see idee osaks ELi ühispoliitikast. Kaks aastat hiljem tegi ELi Helsingi tippkohtumine Euroopa Komisjonile ülesandeks töötada koostöös liikmes- ja partnerriikidega välja Põhjamõõtme tegevuskava.

Tegevuskava kiideti heaks ELi tippkohtumisel 2000. aasta juunis. See on ELi esimene ametlik programm, mis hõlmab nii ELi tervikuna kui ka eraldi selle liikmesriike Soomet, Rootsit, Taanit, Saksamaad ning kandidaatriike Eestit, Lätit, Leedut ja Poolat, samuti EList väljapoole jäävaid Venemaad, Norrat ja Islandi.