Ekspordimahud jätkuvalt tõusuteel

Möödunud kuu üks olulisemaid makromajandusuudiseid tuli koos veebruarikuu väliskaubandusnäitajatega, mis kinnitas endiselt, et välisnõudlus kohalike kaupade järele püsib endiselt suur. Vaatamata tehnoloogiasektori mootori aeglustumisele välismaailmas kasvas Eesti ekspordimaht veebruaris võrreldes eelmise aasta sama ajaga 45%.

Mõningast rolli selles kasvunumbris võib mängida ekspordihinnaindeksi 12,6% kasv veebruaris, mille tagamaa peaks peituma meie suurima allhankija Elcoteqi väljaveetavate kaupade kallinemises, kuid selletagi oleks ekspordimahu kasv näidanud jõudsat edasiarengut.

Masinate ja seadmete massiivselt kasvava läbijooksuga Eestist, kus neile allhanke korras väike lisaväärtus antakse, on tekkinud situatsioon, et enamiku riigi ekspordimahust moodustab allhange. Tulemuseks on see, et ekspordimahtude kasv ei kajastu niivõrd jõudsalt enam riigi majanduskasvus. Loodame, et ekspordihinnaindeksi tugev tõus võib mõningal määral aidata tõsta allhanketööga saadavat lisandväärtust ja hoida majanduskasvu tõusutrendis. Hea külje pealt saab aga öelda, et allhanketööstus aitab veidigi leevendada Eesti suurt tööpuudust.

Neljandas kvartalis kasvas töötuse määr juba 13,9 protsendini ja peaks selle aasta esimeses kvartalis veel hullemaks minema, enne kui soe aastaaeg ajutiste tööde lisandumise ja teenindussektori elavnemisega sellele lohutust annab.