Saematerjal endiselt pettuse objekt

Aprilli alguses jõustunud seadusemuudatus muutis töödeldud metsa ehk saematerjali müümisel käibemaksukohustuslaseks riigi ees kauba ostja, mitte müüja. Seaduseparanduse mõtteks oli petuskeemide vältimine, kus ümarpuitu vormistati kokkuostul saematerjaliks ja ekspordil omakorda metsamaterjaliks tagasi, mille eest sai riigilt taas käibemaksu tagasi küsida.

Ehitusmarketi kaupluseketi omanikfirma ASi Devest tegevdirektori Valdur Rannavete sõnul on saematerjali osakaal müügis küll väike, kuid ettevõttes on arutatud, kuidas selle müügil käibemaksu maksmist edaspidi korraldada. ?Peame tegema eraldi arveid, see aga on lisakulu,? tõdes ta. ?Samuti asi klientide jaoks keeruline.?

Rannavete kahtles seaduse mõttekuses, sest näiteks sularaha eest saematerjali ostja ei pruugi sugugi hiljem käibemaksu tasuda ning riik kaotab selliste pettuste korral raha.

Samal arvamusel oli ka saunaehituseks vajalike materjale müüva kaupluse Höövelpuu esindaja, kelle sõnul on seadusemuudatus tekitanud suure segaduse ? näiteks on profileeritud liistu ning nelikantmaterjali puhul tegemist erineva käibemaksumaksjaga. ?Kui müüa korraga puit, kinnitusvahendid ja keris, siis peab tegema eraldi arved,? viitas ta samuti liigsele paberimajandusele.

Puithoonete ehitamiseks vajalikke materjali pakkuva Puumarketi tegevdirektori Raivo Olgo sõnul suurendab seadusemuudatus paljuski raamatupidajate tööd, samuti esineb veel harjumatu süsteemi tõttu tihedamini vigu.

?Me teeme kliendile ühe arve, kui arvel on aga kümme erinevat nimetust ja neist kahe puhul peab klient maksma käibemaksu ise otse riigieelarvesse, siis selle väljaarvutamine on küll talle probleemiks,? märkis ta.

Samuti viitas Olgo võimalusele, et ostja ei maksa käibemaksu tagasi. ?Kui keegi tuleb ja ütleb, et olen Merko Ehitusest või EMVst, siis pole mul õigust ja võimalust seda kontrollida ? see oleks ka palju nõutud,? lausus ta.

Olgo sõnul võib ostja samuti viidata mõnele isikule, keda teatakse käibemaksukohustuslasest ehitusfirma esindajana ning kes on müüja andmebaasis ka kirjas, ja öelda, et saematerjali ostetakse selle isiku ülesandel. ?On ilminguid, et materjal ei lähe nimetatud firmasse,? lisas ta.

Veel mainis Olgo pettusevõimalust, kus ehitatakse puitkarkassiga maja, mille pealt käibemaksu ei maksta, kuid kliendile öeldakse, et majas puitu pole, ning too maksab ikkagi kõige eest ehk siis kahekordset käibemaksu. ?Eesti Metsatöötlejate Liit (EMTL) ja rahandusministeerium on öelnud, et käibemaksupettused on seadusemuudatusse sisse arvestatud ning tulu pool on ikkagi suurem kui pettusest saadav kahju,? rääkis Olgo.

Käibemaksuseaduse muudatuste initsiaatori, EMTLi tegevdirektori Olev Antoni sõnul oli muudatuste taotlemise mõtteks see, et kaotada kümneid kordi suuremad käibemaksupettused metsa ja tööstuse vahelülis, kui need on tööstuse ja kaubanduse ning kaubanduse ja ehituse vahelistes lülides.

?Neid kes kaotavad, on suhteliselt vähe,? ütles Anton. ?Kartsin, et sellest tuleb veel suurem segadus.? Ta lisas maksupettuse võimalikku nihkumist tööstuse ja kaubanduse vahelisse lülisse on lihtsam kontrollida kas või sellepärast, et seal on mahud väiksemad.

Antoni sõnul ulatus käibemaksupettus metsaäris hinnanguliselt 300 000 kuni miljardi kroonini aastas.