Liitumisvastane programm ka valitsuselt

18. aprill 2001, 00:00

Valitsuse nn liitumiseelne majandusprogrammi visand (vt http://www.fin.ee ja ka ?Reformid nõuavad 42 miljardit? ÄP, 17.04.) on äärmiselt ebaõnnestunud ja algab desorienteeriva pealkirjaga, sest nii spetsiifiliste liitumiseelsete ja liitumisjärgsete majandusprobleemidega selles eriti ei tegelda.

Nähtavasti on dokumendi puhul tegemist mingite ministeeriumide liga-loga ?valvetekstide? lõdva kompilatsiooniga.

Tõepoolest, võtkem näiteks üks lõik eelviimasest lisatabelist investeeringute kohta keskkonnatingimuste parandamiseks: ?Keskkond: 14,4 mld avalik sektor; 21,3 mld kokku 2001?2013. Investeeringud Euroopa Liidu direktiivide nõuete täitmiseks ? 21,3 mld krooni. Avaliku sektori kulutused oleks seejuures 14,4 mld krooni: riigieelarve 3,7 mld, kohalikud 2,1 mld, välisabi 4,0 mld ning välislaenudest tuleks 4,6 mld krooni. Erasektori panus on 6,9 mld krooni.?

Sellest saame aru, et kõik 21,3 mld liitumiseelseid investeeringuid keskkonda kuni aastani 2013 on Euroopa Liidu direktiivide täitmiseks ehk teisi sõnu mahavisatud raha, sest ega me ju muidu, s.t kui me ei peaks liituma Euroopa Liiduga ? ei peaks ju keskkonna heaks mitte kui midagi tegema.

Tule taevas appi!

Samalaadsed mõttetud mõttekäigud liitumise mõttes läbivad kogu majandusprogrammi teksti. Näiteks on 2004., 2005. ja 2006. aasta sisemajanduse koguprodukti kasvutempod prognoositud madalal liitumiseelsel tasemel.

Seega pigistatakse nendes prognoosides silmad kinni nende positiivsete impulsside ees, mida liitumine näiteks 2003. aastal annab juurde meie majanduskasvule (hinnanguliselt vähemasti pluss 2 protsenti).

Samuti ei arvestata, et nimetatud aastatel tõuseb meile ELi nn liitumisjärgne abi mitmekordseks võrreldes praeguse liitumiseelse abiga, jne, jne.

Siiliste
(ÄP Online´i foorum)

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing