Eiki Nestor nõuab palga maksmist ainult rahas

?Palka makstakse Eesti riigis ainult rahas,? ütles sotsiaalminister Eiki Nestor riigikogu ees esinedes. ?21. sajandil on kuidagi imelik rääkida Eesti tingimustes palga maksmisest võis või konservides.? Nestori allkirjaga eelnõus öeldakse loonuspalga kaotamise põhjendusena, et ?palgaseaduse kaasajastamise huvides on tehtud mitmeid muudatusi ning kõrvaldatud praktikas kasutamist mitteleidvad normid või regulatsioonid, mis tänapäeval on oma tähtsuse minetanud?.

Praegu riigikogus vastuvõtmiseks valmis seaduse eelnõu järgi tuleb edaspidi töötajatele arvutada ja maksta palka ainult rahas ning kehtetuks tunnistatakse palgaseaduse paragrahvi 6 lõige 2, mis lubas maksta osa palka naturaal- ehk loonuspalgana.

Paraku tähendab loonuspalk praeguses seaduses või ja konservide kõrval ka muud: teisi tooteid, hüviseid, teenuseid või väärtpabereid.

Statistikaameti palgasektori juhataja Mare Kusma sõnul on juuniks lõppevas tööjõu-uuringus lähtutud ühtsetest Euroopa Liidu standarditest, mille kohaselt kuulub mõiste loonuspalk hulka rida 21. sajandilgi levinud mittemateriaalse tasu liike: side- ja sõidukikulude katmine, laenuintresside tasumine, eluasemekulude katmine, dotatsioonid sööklatele ja lasteaedadele. Samuti vaadeldakse töötaja lisatasuna tööandjapoolseid spordi-, kultuuri-, puhketeenuse toetusi ning tasu maksmist väärtpaberites.

Rahandusministeeriumi palgakorralduse spetsialisti Mari Rootsi sõnul loetakse rahvusvaheliselt palga hulka ka erisoodustus, näiteks ettevõtte poolt kasutada antud auto, mis Eestis ei ole palgaarvestuses kohustuslik. ?Rahandusministeerium tegi ka ettepaneku loonuspalka mitte palgaseadusest välja jätta,? ütles Roots.

Riigikogu sotsiaalkomisjon hääletas vahepeal loonuspalga osa palgaseaduse muudatustest väljajätmise vastu, sest komisjoni nõuniku Ulvi Rohtmetsa sõnul tundsid komisjoni liikmed huvi, kas loonuspalga kaotamise korral hüvitatakse näiteks esinduskulusid ja tööandja auto kasutamisest.

Rohtmetsa sõnul pooldas valitsus siiski loonuspalga väljajätmist, mida tegi hiljem ka sotsiaalkomisjon ning loonuspalga lubamine või mitte läheb lõplikule otsustamisele riigikogu saali.

Hoolimata loonuspalga kaotamisest näevad tööandjad siiski võimalusi jätkata hüvitiste maksmist palgaväliselt erisoodustusena. Sama möönis ka Eiki Nestor. ?Palgavälistes tingimustes saab kokku leppida kas kollektiivlepinguga või individuaalselt,? ütles ta.

ESS Grupi ASi personalidirektori Eela Velströmi sõnul on palgaseadus Eestis ka pärast muutmist suhteliselt elukauge. ?Ettevõtted kajastavad töölepingus tihti vaid rahalist palka ning muud soodustused kehtestatakse ettevõttesiseste normdokumentidega. Olen töötanud firmas, kus spordisaalitasu kanti ettevõtte kuludesse töötajate enesetäienduskuludena,? ütles Velström.

Velström lisas, et samas kui tööandjal ei ole võimalust enam spordisaali eest ise maksta, vaid seda peab tegema töötaja, siis ei ole tööandjal võimalik ühele töötajale selle eest juurde maksta ja teisele mitte. ?Spordikulusid ise kattes saab tööandja suunata töötajaid sportima, sest see on töötajate tervise eest hoolitsemisel esimesel kohal,? ütles ESSi personalidirektor.

Ka spordiklubi Reval-Sport juhataja Aldur Partasjuki sõnul ei ole mõistlik, kui ettevõtted ei saa enam töötajate eest sportimisarveid maksta.

AS Norma maksab oma töötajate eest poole samas majas asuva klubi Balanss Sport arvetest, kuid klubi esindaja sõnul on oht, et kui tööandja seda ei tee, loobuvad paljud sportimisvõimaluse kasutamisest.

Tekstiilitootja ja -müüja A & G pearaamatupidaja Urve Karu sõnul kasutatakse nende ettevõttes mitterahalise tasuna ainult tööandja autot. Rahandusministeeriumi kehtestatud korra kohaselt arvestab tööandja sellisel juhul 500 kroonilt sotsiaal- ja tulumaksu. ?Arvan, et kui inimene saab palka pigem rahas kui natuuras, siis kasutab ta raha ka otstarbekamalt,? märkis Karu.

Mitme ettevõtte raamatupidaja sõnul saab küll ettevõtte mobiiltelefonide arveid pidada palgalisaks, kuid enamasti on tööandaja selleks puhuks näinud ette sidekululimiidi ja kannab arved sellelt makse maksmata limiidi piires kuludesse.

Seni ei ole statistikaamet naturaalpalga või erisoodustuste osakaalu töötajate tasustamisel uurinud. Mare Kusma sõnul saab statistikaamet sellekohase uuringu esmakordselt valmis järgmise aasta suveks.