Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Toauks olgu kaks meetrit kõrge
Üldiselt ollakse teadlikud, et:
? elamuks loetakse hoonet, mis on ehitatud elamiseks;? korter koosneb eluruumidest ja abiruumidest (köök, esik, vannituba, WC jm);? eluruumi (elutuba) kasutatakse alaliseks elamiseks.
Täpsustavad küsimused eluruumide suuruse, kõrguse, mõõtmete, normaalse temperatuuri, valgustuse, ventilatsiooni, uste suuruse ja teiste nõuete kohta jäävad enamikul juhtudel vastuseta.
Kindlasti peame neid suurusi teadma aga:
? uue kodu rajamisel, kavandamisel, projekteerimisel, ehitamisel või olemasoleva elamu või korteri renoveerimisel ja ümberehitamisel;? elamu või korteri ekspluatatsiooni käigus (korteri, eriti korrusmajade elanike sagedased pöördumised küsimusega, milline peab olema eluruumide normaalne temperatuur jne);? elamu või korteri ostmisel-müümisel;? elamu kaasomandi lõpetamisel (reaalosadeks jagamisel peab olema näiteks teiste nõuete kõrval tagatud ka igas eluruumis külma vee saamine ja kloseti kasutamise võimalus);? hooneregistritel ja korterite või elamute inventariseerimist läbiviijatel.
Vastavalt vabariigi valitsuse 26.01.1999 määrusele nr 38 (RT I, 1999, 9, 138).
Eluruumidele esitatavate nõuete eesmärk on inimestele ohutu ja tervisliku elukeskkonna tagamine
Eluruum peab võimaldama inimesele selles ööpäevaringselt viibimise
Eluruumil peab olema teistest eluruumidest eraldi sissepääs ukse kaudu ja eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal ning köögil peab olema vähemalt üks lahtikäiv aken ja uks. Uste miinimummõõtmed:
laius -- välisuksed 0,9 m; sise- ja rõduuksed 0,7 m; vannitoa-, WC-uksed 0,6 mkõrgus 2,0 m
Eluruumi iga üksikruumi põrandapindala on vähemalt 8 m², ruumi laiuse (vastasseinte vaheline kaugus) alamäär 2,4 m; ruumi vähim kõrgus elu-, töö- ja magamistubade puhul 2,5 m; ühepereelamutes 2,3 m. Katusekorruse kaldseintega ruumis peab vähim kõrgus olema tagatud vähemalt ruumi poole põrandapinna ulatuses
Eluruumi elu-, töö- ja magamistubades peab olema loomulik valgustus, mille mõju hindamiseks kasutatav insolatsiooninäitaja (loomulik valgus) peab olema tagatud mitte vähem kui kolm tundi päevas. Akna ja põranda pindala vähim suhe eluruumi elu-, töö- ja magamistubades on 1 : 8, muudes ruumides 1 : 15
Eluruumis peab olema vastavalt ehitiste projekteerimisnormidele loomulik ventilatsioon, mis tagab inimese elutegevuseks vajaliku õhu hulga ja selle loomuliku tsirkuleerimise
Eluruumi maht ühe inimese kohta ei tohi olla väiksem kui 15 m³. Iga järgmise inimese kohta peab eluruumi maht olema 5 m³ võrra suurem. Eluruumi siseõhus ei tohi keemiliste ja bioloogiliste ühendite sisaldus ületada vastavaid piirkontsentratsioone. Õhu liikumise kiirus 10 m² kohta on suvel 0,18 ja talvel 0,15 m/s
Eluruumi normaalne temperatuur ei tohi olla alla 18 °C. Välistemperatuuril üle 22 °C ei tohi eluruumi temperatuur ületada 27 °C
Õhuniiskus peab olema ekspluatatsioonis ettenähtud piires, mis ei kahjusta inimeste tervist ja vastab tehnoloogilistele nõuetele, väldib veeauru kondenseerumist ruumis ning ei tekita niiskuskahjustusi. Ruumi siseõhu optimaalne niiskus peab olema aasta läbi 40?60%
Eluruum peab olema varustatud klosetiga või selle puudumisel kloseti kasutamise võimalusega hoones või hoone teenindamiseks määratud maa-alal Tagatud peab olema külma vee saamise võimalus koos samas hoones või hoone teenindamiseks määratud maa-alal. Vesi peab vastama EVS 663-1995 ?Joogivesi? nõuetele
Müra ei tohi ületada päeval 40 detsibelli ja öösel 30 detsibelli
Eluruum peab vastama siseministri 03.07.1998 määruses nr 25 ?Tuleohutuse üldnõuded? (RTL, 1998, 226/227, 915) toodud nõuetele. Tule ja suitsu tekkimine ja levimine elamus peab olema piiratud. Inimestel peab olema tulekahju (või muu õnnetuse) puhul eluruumist väljapääsemise võimalus või neid peab saama päästa muude abinõude rakendamisega
Eluruume hoonetes, kus eluruumidena kasutatavad ruumid ei vasta käesolevate nõuete punktidele 3?10, võib edasi kasutada eluruumidena, kuid hoone kapitaalremondi või renoveerimise korral tuleb eluruumidena kasutatavad ruumid ümber ehitada vastavalt käesolevatele nõuetele. Enne 1940. aastat ehitatud hooned võivad pärast kapitaalremonti või renoveerimist erineda punktides 3, 4 ja 5 toodud nõuetest 10% võrra
Käesoleva korra punktides 3, 4, 9, 10 ja 11 sätestatut ei rakendata eluruumide suhtes, mis on võetud muinsuskaitse alla või mis asuvad muinsuskaitsealadel
Autor: Nils Braun