Tööasjad kolivad koju ja autosse

Indrek Kald 02. mai 2001, 00:00

Praegu kulub enamik Veiko Sepa päevast firma kontoris töötamisele ja kohtumistel osalemisele. Kuid reisides ja ka kodus kasutab ta palju e-posti teel suhtlemist, võites sellega oma sõnul lisaaega. Arvuti- ja sidetehnoloogia areng muudab juba mõne aastaga võimalikuks lisaks kodukontorile ka liikuvad bürood ehk kontorivarustusega autod ja siis pole enam suurt vahet, kas inimene töötab kontoris oma laua taga või hoopis kodus. Tõsi, firmajuhti, kes ainult kodusest kontorist ettevõtet juhib, ei kujuta Sepp siiski ette.

Kui tänapäeval on alles üksikud firmad loonud oma töötajatele kodused töökohad, siis 2004. aastal töötab kodus 15% valgekraedest, prognoosib andmeturbefirma Privador tehnoloogiajuht Tarvi Martens. Mõne päeva nädalas on nad ka kontoris, aga korralik töökeskkond on neil koduski olemas, lisab ta. Vastupidiselt Martensile arvab IT-firma Compaq Eesti esinduse juht Maidu Harjak, et lähema kolme aastaga kodubüroode osa oluliselt ei suurene. Muutub tüütavaks istuda pea 24 tundi samas keskkonnas, põhjendab ta. ?Pealegi on inimene oma olemuselt siiski laisk, kui kedagi piitsutamas pole, langeb ilmselt tööviljakus,? selgitab Harjak oma vähest usku kodubüroodesse. Tema hinnangul liigub töö pigem mobiilsesse büroosse. Inimesed saavad võtta oma tööd ja tegemised kaasa ning jätkata neid seal, kus parasjagu võimalust on, leiab Harjak.

Lisaks töö kolimisele kontorist koju toob tulevik muutusi ka töövahendite osas. Faks on juba praegu e-posti leviku tõttu välja suremas ja 2004. aastal kasutatakse seda ainult arengus maha jäänud välismaiste piirkondadega suhtlemiseks, ennustab Martens. Kindlasti levib rohkem videoside, lisab ta. Aastaks 2004 on traadiga telefonide osatähtsus oluliselt kahanenud ja enamik kõnesid tehakse mobiiliga. Traadiga ühendust läheb põhiliselt vaja suuremate andmekoguste ülekandmiseks, sõnab Maidu Harjak.

Kolme aasta pärast on väga levinud töövahendiks telefoni sisaldav pihuarvuti PDA (Personal Digital Assistant). Usun, et 2004. aastal on igal teisel mobiiliomanikul olemas kas PDA-võimalused (e-post, kalender, märkmik) mobiiltelefonil või siis mingit sorti kaasaskantav arvuti, ütleb Martens. PDA levik toob tema hinnangul kaasa ka tänapäevaste sülearvutite kasutamise vähenemise ? kas lähevad sülearvutid pisemaks või mobiilid suuremaks.

PDA oli ka üks märtsis Saksamaal toimunud maailma suurima tehnoloogiamessi CeBIT märksõnu. Mitmed suured mobiilitootjad ja arvutifirmad tutvustasid oma tulevikutooteid, kus ühte kesta oli pandud nii arvuti kui telefon. Enamasti sisaldas aparaat ka videosideks vajalikku pisikest kaamerat.

Võrku ühendumine nii kodus kui tööl on võimalik mitmel moel, räägib Harjak. Kodus kasutatakse enamasti nn traadiga võrku, kontorites traadita kohtvõrku. Aastaks 2004 peaks tema sõnul olema enamikule inimestest kättesaadav normaalse kiirusega mobiilne internet, samuti ligipääs firma sisevõrku intranetti.

Tehnoloogia arengu tõttu väheneb tulevikus tööreiside arv, eelkõige tehakse vähem ametireise just rutiinkohtumiste osas, räägib Martens. Esmakordsed ärikohtumised ei kao aga kuhugi, kuna kehakeel on endiselt võimas kommunikatsioonivahend ning usalduse tekitamine eeldab näost-näkku kohtumisi, lisab ta. Kuid reisimist vähendava videokonverentsi muutumine valdavaks ei pruugi Harjaku hinnangul veel kolme aasta jooksul juhtuda.

Harjak ja Martens jäävad eriarvamusele, kas tehnoloogia võidukäik vähendab ka inimese tehtava töö hulka. ?Mingit ränka töö ärategemist masinate poolt küll näha pole,? väidab Martens. ?Loodetavasti tööpäeva pikkus väheneb, kuna tänu abivahenditele saab töö kiiremini tehtud,? usub Harjak.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:07
Otsi:

Ava täpsem otsing