Veduriostu ümber kerkib süüdistusi

Andres Reimer 07. mai 2001, 00:00

Baltic Rail Service?i (BRS) hinnangul maksab üks Eesti Raudtee tellitud Luganski vedur tegelikult vaid 6 miljonit krooni, mitte aga sõlmitud lepingu järgsed ligi 24 miljonit krooni, ütles BRSi juhatuse aseesimees Guido Sammelselg. ?Kui oletada, et ukrainlased korrutasid veduri hinna kasumi teenimiseks kahega, on see ikkagi ligi kaks korda odavam kui lepinguga välja makstav summa,? selgitab Sammelselg.

Kui Eesti Raudtee nõukogu arutas ligi 120 miljonit krooni maksvat veduriostu, tekkis kahtlus, et tegemist võib olla korruptsioonimaigulise tehinguga, ütleb nõukogu liige Aap Tänav. ?Kahtlused ei ole leidnud tänaseni tõestamist,? lisab ta.

Veduriost kujutab ülisuurt äririski erastamisagentuurile, kes nõustus raudtee erastamislepingus kompenseerima BRSile riigi arvel 100 miljonit krooni, kui veduritest ei õnnestu vabaneda.

?Sammelseljal ei ole õigus, sest ta ei valda teemat,? ütleb Eesti Raudtee peadirektor Parbo Juchnewitsch. ?Väidan, et keegi ei ole seni nii hea hinna ja kvaliteedi suhtega vedureid Eestisse toonud.?

Raudteefirma avalike suhete juht Andrus Kuusmann ütles eile, et vedurid ostab Eesti Raudtee Hansa Liisingu kaudu offshore firmalt nimega Intergate Ltd lähipäevil. Vedurid on tema sõnul valmistatud 1980?1984 ja läbi teinud kapitaalremondi. Välja vahetatakse ka mootorid, millest üks maksab 6 miljonit krooni. Kuusmann kinnitas, et vedurid vastavad Eesti keskkonnatingimustele. BRS on viimase kuu aja jooksul avaldanud Juchnewitschile survet peatamaks Luganski vedurite toomist Eestisse, sest kavatseb kuus kuud pärast erastamislepingu sõlmimist Eesti Raudteele tuua 74 üle 20 aasta vana Ameerika päritolu vedurit.

Kaks aastat tagasi USA esiraudteeärimeheks valitud BRSi juhi Edward Burkhardti sõnul tegi BRS ostupakkumise Põhja-Ameerika veduriomanikele, kes on sunnitud raudteeäri madalseisu tõttu vedureid odavalt müüma.

Eesti Raudtee nõukogu lükkas aprillis kompromissitult tagasi kahe kuu pärast ettevõtte suuromanikuks tõusva BRSi nõudmise loobuda vedurite liisimisest. Nõukogu toetas Juchnewitschi seisukohta, et ilma veduriostuta Venemaalt tabab Eesti Raudteed krahh suutmatuse tõttu teenindada transiitkaupade omanikke sõlmitud lepingute kohaselt.

Eesti Raudtee peadirektor Parbo Juchnewitsch ja vastne nõukogu esimees Tõnu Kõiv seadsid kahtluse alla Burkhardti investeeringutealase kompetentsuse.

Raudteejuhid otsustasid tellida Tallinna Tehnikaülikoolilt ekspertiisi BRSi kavale vahetada kõik Eestis kasutatavad Venemaa päritolu vedurid 74 rohkem kui 20 aasta vanuse Ameerika päritolu veduri vastu.

Eesti Raudtee võib Juchnewitschi sõnul sattuda BRSi surve tõttu vedude korraldamisel raskustesse, sest viie veduri ostmisega kavatseti ennetada vanade vedurite lõplikku amortiseerumist.

?Ameerika vedureid tuleb pärast ümberehitamist ja enne kasutusele võtmist katsetada, kuid praegune veduripark ei pea nii kaua vastu,? rääkis Juchnewitsch. ?Ma pole kindel, et Eesti raudteesillad on kuue kuu pärast suurema teljekoormusega Ameerika vedurite vastuvõtmiseks ette valmistatud.?

Eesti Raudtee peab Ameerika vedurite liiga suure teljekoormuse tõttu investeerima täiendavalt kuni 300 miljonit krooni, et suurendada ligi 400 silla ja truubi kandevõimet. Eesti raudteesillad on ehitatud kuni 28tonnist teljekoormust silmas pidades, kuid Burkhardti soovi kohaselt ostetavate vedurite teljekoormus on Kuusmanni sõnul 30 tonni.

Raudteel praegu kasutatavate Venemaa päritolu vedurite teljekoormus ulatub 25 tonnini.

Raudteeamet astub BRSi plaanitavate vedurite kohese kasutuselevõtmise vastu. Amet nõuab nende eelnevat testimist Venemaal Moskva lähedal asuval polügoonil, ütles ameti peadirektori kohusetäitja Oleg Epner.

Ameerika veduritel tuleb ümber ehitada aga raamid ja haakekonksud, sest need ei vasta Venemaa raudtee standardile.

Eesti Raudtee asjatundjate hinnangul on BRSi soovitatavad Ameerika vedurid Venemaal valmistatutest halvemad, sest on poole väiksema veovõimega.

Kui Venemaa vedurite veovõime on 5000 tonni, siis vanadel Ameerika veduritel väidetavalt vaid 3000 tonni, mistõttu tuleb neid sama kaubakoguse äravedamiseks kaks korda rohkem rongi ette haakida.

Luganski vedurid pidid lepingu kohaselt saabuma Eestisse juba aprillis, aga pole seni saabunud. ?Teeme endast parima, et need jääksidki Venemaale,? lausub Sammelselg. ?Vene vedurid on ülikalli ekspluatatsioonimaksumusega ja väga keskkonnaohtlikud.?

Eesti Raudtee asus BRSi survel otsima Luganski veduritele uut ostjat, sest tehingut pole suurte trahvide tõttu võimalik katkestada, ütleb Juchnewitsch.

Varem on BRS teatanud kavatsusest vahetada Juchnewitsch raudtee peadirektori ametikohalt välja mõne Euroopa Liidu liikmesmaa kodaniku vastu, pakkudes vastu ettevõttes madalamat ametikohta logistikavaldkonna juhina.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing