Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti kurss on SKP kasv

14. mai 2001, 00:00

10 taasiseseisvusaastaga on Eesti jõudnud taas arenenud riikide hulka, Eesti kohta selles ülemaailmses pingereas märgib arv 46. Eesti on konkurentsivõimelt 22. ja majandusvabaduselt 14. riik maailmas.

Need kolm arvu on objektiivsed näitajad, sisaldades endas kümnete komponentide kiretut võrdlust terve maailma mastaabis. Nende komponentide hulgas on ka need, mis on Eestile rasked küsimused, kasvõi tööpuuduse kõrge tase ja madal eluiga ? kui meil õnnestub edasiminek saavutada ka nendes valdkondades, on Eesti tulevikuväljavaated veelgi paremad.

Eestile 10 aasta jooksul edu toonud poliitikat, mis seisneb liberaalse turumajanduse printsiipide järgimises, ei ole põhjust muuta. Kas me võime olla kindlad, et mingid muud, näiteks sotsiaaldemokraatlikud, printsiibid annaksid paremaid tulemusi. Ei. Liberaalsest turumajandusest lahtiütlemine tähendaks leppimist liiga vähesega, kõige enam Eesti tänase status quo säilitamist. Ehkki on kuulda häälekaid üleskutseid, et parempoolsusest on siiber, Eesti on sügavas kriisis jne, on majanduskasvule orienteeritud riigijuhtimisest lõppkokkuvõttes kõige rohkem kasu.

On hea, kui makse laekub palju ja ladusalt, mis siis, kui isegi üle eelarve mahu. Ent millelt maksud laekuvad kui mitte loodud uuelt väärtuselt, mida loob ettevõtlus. Seepärast on ettevõtluskeskkonna parandamine, välisinvesteeringute meelitamine esmase tähtsusega.

Solidaarne tööõnnetus-, kutsehaigus- ja töötuskindlustuse lisamaks kõigile ettevõtjatele ja töötajatele on õilis idee, kuid tugeva nivelleeriva iseloomuga. Edukad ja kohusetundlikud peavad kinni maksma loodrid ja ettevaatamatud. Ohtlike elukutsete esindajad peab kindlustama tööandja kindlustusseltsis või töötaja ise.

Meie haigekassa on kui riik riigis, kellega pole rahul ei arstid ega patsiendid. Ümbrikupalgad, sotsiaalmaksust kõrvalehiilimine on tekitanud olukorra, et kohusetundlik maksumaksja ei pruugi saada arstiabi. Lahendus on tervisekindlustuse osa sotsiaalmaksust töötajale peo peale maksmine. Selle raha eest teeb töötaja ise ravikindlustuse kindlustusseltsis. Perspektiivis tuleb haigekassa likvideerida kui tarbetu vahelüli kindlustusseltsi, haigla ja patsiendi vahel.

Kohustuslik kogumispension tulnuks jätta vabatahtlikuks. Raha tulevase pensioni kogumiseks peaks tulema füüsilise isiku tulumaksumäära alandamisest 20-le.

Levinud on arusaam, et mida kõrgemad maksumäärad, seda suuremad on maksulaekumised. Võib-olla täna me ehk saaksime niiviisi rohkem maksukroone, aga homme? Madalamad maksumäärad täna kindlustavad suuremad maksulaekumised homme. Dialektika, mida maksude tõstmise propageerijad ei mõista.

Euroopa Liit ja NATO. ELiga liitumine maksab tänaste hinnangute järgi ca 40 mld kr. Õige on see, et paljud investeeringud tuleks teha nii või teisiti. Paljud ettevõtjad nurisevad, miks peab investeerima eurostandardite täitmisse. Ent see annab tulevikueelise nende ettevõtete suhtes, kes vaid tänasele kasumile mõtlevad. EL ise on meie suhtes leebemaks muutunud. Valusaim küsimus ? sealse tööturu avamine uutele liikmetele ? on hakanud edenema meile soodsamas suunas. Kuid Euroopa suuna kõrval on unarusse jäänud ida- ja lõunadimensioon. Eesti ei saa niikaua NATO liikmeks, kuni puudub piirileping Venemaaga. Sest millist piiri hakkaks NATO kaitsma?

Koostöö arendamine Läti ja Leeduga on siiamaani deklaratiivsel tasemel. Kokku on Balti riikides ca 7,5 mln elanikku, mis polegi nii väike turg. Analoogiliselt Schengeni riikidega tuleks totaalne passi- ja tollikontroll Eesti-Läti ja Läti-Leedu piiril kaotada, tihendades ühtlasi piiri Venemaaga. Saame tihedama suhtluse, kaubanduse ja turismi arengu Läti ja Leeduga.

Tänase Eesti põletavamaks puuduseks on nimetatud haridussüsteemi ebakohti. On kõrge tööpuudus, samas ettevõtjad kurdavad, et pole kvalifitseeritud töötajaid. Tänane kõrg- ja kutseharidus toodab kahjuks töötuid. Enne kui kõrg- ja kutseharidus ei muutu tasuliseks, ei muutu midagi. Nõudlus töökäte ja ajude järele, st turg, selekteerib perspektiivsed ja mitteperspektiivsed erialad. Vastavalt turu nõudlusele kujuneb ka konkreetse õppemaksu suurus.

Palju räägitakse kihistumisest, rikkusest ja vaesusest. On suur vahe, kas olla vaene Eesti, Soome või Bangladeshi moodi. Seega saame rääkida suhtelisest vaesusest. Meie sotsiaaldemokraatia nõuab deklaratiivselt alampalga tõusu, töötu abiraha suurendamist, pensioni tõstmist 40ni keskmisest palgast. Töötu abiraha peab olema nii suur, et võimaldada mingigi äraelamine ja nii väike, et stimuleeriks tööd otsima.

Võrdselt rikas olla ei saa, saab olla võrdselt vaene. Ettevõtlikkus kahtlemata suurendab kihistumist, kapital akumuleerub, kontsentreerub, aga ettevõtluse arenguga kaasnev majanduskasv on ka ainus lahendus, kuidas tulevikus tõsta alampalka, suurendada abirahasid ja pensioni. Kõik ülejäänud on n-ö võõrlahendid. Kindlasti oleme paari aasta pärast rõõmsamas seisus, kus nt aü tänased nõudmised on täidetud.

(lühendatult ettekandest konverentsil ?10 aastat taasiseseisvust?)

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing