Kadu Valgamaale?

Valdade liitmisel tehakse nägu, et asja otsustavad kohalikud omavalitsused. Need vaesekesed usuvad ja teevad plaane, mida suure valla koosseisus kõik paremini saaks teha.

Mõned ärksamad arvutavad ja ajavad vastu. Mis muutub sellest, kui kaks vaest valda Taheva ja Karula kokku liita? Peeti volikogu- ja rahvakoosolekuid. Arutati, kuidas ühe valla suurte metsamassiivide vahel asuvate talude omanikud teise hakkavad sõitma ja mis sest kasu peaks saama. Ettevõtlust pole kummaski vallas kuigi palju, mitukümmend inimest käib Valka tööle, hulk inimesi saab tööd valla allasutustes. Nii leiti, et neid kahte valda ei liideta nende väiksusest hoolimata. Siseminister Tarmo Looduse ettepanek teha alla saja omavalitsuse, teeb Karula ja Taheva mehed jälle murelikuks.

Tõrva kant on enamikus liitmisega rahul ja teeb juba koostegutsemise plaane. Oma mõtted on Otepää kandis. Tundub, nagu läheks reform edukalt. Kui aga vaadata piirkondi, mida Valgamaa küljest teistele maakondadele kavandatakse ära tõmmata, tuleb vastuhaku tahtmine peale. Miks peaks niigi pisikest maakonda veel pisendama? Hiiliv haldusreform on Valgamaal juba alanud. Pensioniameti keskus läks Tartusse, haigekassa keskus Võrru. Riigikaitseosakond allub Tartule. Pole oma keskkonnainspektsiooni. See kõik tähendab kaotatud töökohti, aga ennekõike maakonnakeskuse tähtsuse pisendamist.

Järjest enam tunnevad kohalikud elanikud hundi lõugu oma maakonna kaardi kohal. Mida loodab suur Eestimaa sellest võita, kui üks kauge maakond olematuks hekseldatakse. Kohalikele inimestele aga on see ennekõike moraalne hoop. Iga noor inimene, kes võiks Valgamaale tööle jääda või tulla, küsib endalt, miks ta peaks seda tegema. Protsessi süvenedes tühjeneb üks Eestimaa paik veelgi. Siis on tõesti ükskõik, kas valdu jääb kuus või viis. Need on nagunii vaid tühjade raielankidega lagendikud, kus inimene hüüab inimest taga.

Autor: Urve Sinisalu