Paremaid tingimusi saab läbi rääkides

10 ühiskonnategelast, eesotsas Keskerakonna presidendikandidaadi Peeter Kreitzbergi ja Reformierakonna liikme Igor Gräziniga, taotlevad ühinemisläbirääkimiste peatamist Euroopa Liiduga. Avalduses toonitatakse, et praegu puudub liitumismõjude igakülgne analüüs.

Äripäev on praegustel tingimustel Euroopa Liiduga liitumise vastu, aga me ei jaga arvamust, et läbirääkimised tuleb peatada.

Eestil tuleb jätkata ühinemiskõnelusi, sest alles pärast läbirääkimiste lõppu saab rahvas referendumil otsustada, kas liituda Euroopa Liiduga või mitte.

Kui Eesti võtab läbirääkimistes aja maha, siis võtame endalt ka võimaluse saavutada läbirääkimistes paremaid tingimusi. Täna on Eesti tulnud välja omapoolsete ettepanekutega, mis seonduvad nt tax-free ja efektiivse maksusüsteemi säilitamisega ning tööjõu ja teenuste vaba liikumise nõudega uute ja ?vanade? liikmesriikide vahel. On tunda, et osalt on ka Brüsseli seisukohad muutunud paindlikumaks, arvestavamaks. Kuigi on võimalik, et me pole paljudes valdkondades varem omapoolseid ettepanekuid esitanudki ? me ei tea seda, kuna viimase ajani on läbirääkimised olnud kaunikesti salastatud teema.

Läbirääkimistega teadlikult kiirustamine, peatükkide konveieril sulgemine ilma sisusse süüvimata ähvardab tõepoolest jätta Eesti majanduslikust iseseisvusest ilma. Võidame minuti, ent kaotame majandusarengu kiiruses. Läbirääkimised ongi selleks, et rääkida välja võimalikult soodsad tingimused. Asjalikult, liigsete emotsioonideta, külma pea, aga kuuma südamega.

Üks punkt, mida euroliidu vastased tahaksid keelata, on maa müümine välismaalastele. Ometigi on see välisinvesteeringute jätkumise peamine eeldus. Investor ei püstita uut suurtehast kunagi renditud maale. Sel moel on välisriikide kodanike omanduses olev maa ja kinnisvara Eesti tähtis julgeolekutagatis. ?Aeg maha!? avalduse koostanud inimeste hulgas on vähemalt pooled teadlased. Nad peaksid mõistma, et ELi tulud-kulud, võidud ja kaotused saab välja arvutada ehk tänaste teadmiste valguses, a. D. 2001, aga ei enamat. ?Aeg maha!? üleskutses puudub see peamine ? aja dimensioon. Kui Eesti saavutab ELiga soodsad kokkulepped meie jaoks olulistes küsimustes, mis on siis tulud-kulud, võidud ja kaotused? Seda pole võimalik öelda ilma läbirääkimisi pidamata. Seetõttu ei saa Äripäev läbirääkimiste peatamist toetada. Läbirääkimiste juurde tuleb ainult kaasata rohkem ettevõtjate esindajaid, kes tunnetavad ELi kasu ja kahju n-ö oma naha peal.

Tänases Euroopas ei ole Eesti enam objekt, mida paigutab ringi suurriikide suva, vaid Eesti on teotahteline ja edasipüüdlik võrdne subjekt. Kui pidada edukaid läbirääkimisi euroliiduga, siis on lootust, et meile edu toonud majanduspoliitika leiab laiemat positiivset vastuvõttu kaugemalgi.