Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Euroliit teeb impordi Venemaalt kalliks

Andres Reimer 22. mai 2001, 00:00

Kui Eesti ühineks homme Euroopa Liiduga, maksaks liiter bensiini 95 Statoili tanklas praeguse 10,05 krooni asemel tõenäoliselt 10,55 krooni.

Diislikütus ning autobensiinid 95 ja 98 kallinevad Euroopa Liidu mõjul hüppeliselt, sest Eesti peab kehtestama nende sisseveole Venemaalt ja teistest SRÜ riikidest 4,7protsendilise tollimaksu.

?Kui bensiini sisseostuhind tõuseb, siis mõjutab see kindlasti jaemüügihinda,? ütles ASi Statoil Eesti juht Epp Kiviaed. Kiviaed ei soovinud kommenteerida, kui palju Statoil Venemaalt kütuseid impordib ja kui palju tollimaksu lisandumine jaemüügihinda tõstab. ?Euroopa Liidu maksud võivad muutuda,? põhjendas Kiviaed.

Statistikaameti andmetel imporditakse ligi 40% Eestis müüdavast bensiinist Venemaalt. Eelmisel aastal imporditi Venemaalt ligi 95 miljonit liitrit bensiini, teistest riikidest samal ajal ligi 155 miljonit liitrit.

Ettevõtjad, kes kuni tänase päevani kasutavad odavat Venemaal toodetud terast, peavad sama kauba eest Euroopa Liiduga ühinemise järel maksma 30?50% rohkem, sest näiteks armatuurraua praegune 3650kroonine tonnihind tõuseb 4800?5500 kroonini, ütles eile ühe Eesti suurema terasefirma ASi Levadia kommertsdirektor Jevgeni Sverdlov. Lisandub keskmiselt 3,6protsendiline tollimaks ja terasetehinguteks peab hakkama taotlema kvoote nii Brüsselist kui ka Moskvast, selgitas Sverdlov.

Euroopa siseturu kaitsmiseks mõeldud kvootide süsteem sunnib eestlasi ostma lääneriikidest kallimat terast. Terase hind oli 1997. aastal Euroopa Liidus 2,5?5,2 korda kõrgem kui SRÜs, selgitas Tartu Ülikooli euroteaduskonna dekaan Urmas Varblane. ?Kui Eesti ei suuda läbirääkimistel saavutada kokkulepet teda rahuldava impordikvoodi suhtes, toimub terasetoodete valdkonnas Eesti seisukohalt kindlasti kaubavahetuse ümbersuunamine koos sellest tulenevate kahjulike mõjudega nendele Eesti ettevõtetele, kes on kasutanud SRÜ riikidest imporditavat terast,? lausus Varblane.

?Kui selgub päev, millal Eesti ühineb Euroopa Liiduga, toon Venemaalt ja Ukrainast 100 000 tonni terast ja jään ootama hinnatõusu,? ütles Levadia president Viktor Levada. ?Ostan endale suure sigari ja istun seda suitsetades terasevirna otsas.?

Levadia viis juba mullu osa ettevõtte tegevusest üle Leetu, kes võetakse Euroopa Liitu tõenäoliselt 2-3 aastat Eestist hiljem, lisas Sverdlov.

Kui terase impordikvoote jagatakse Euroopa siseturul proportsionaalselt riikide osakaalule Euroopa Liidu rahvuslikus kogutoodangus, oleks Eesti osakaal parimal juhul ainult 0,07% ehk terase lubatud impordimaht vaid 600 tonni aastas, ütles Varblane. Ehituses ja masinatööstuses kasutatavat nn idaterast imporditakse Eestisse praegu kuni 15 000 tonni aastas, lisaks sellele ligi 75 000 tonni mustmetalli.

Praegu on Euroopa Liit rakendanud raua- ja terasetoodetele kvoote vaid SRÜ riikide suhtes, lubades 1997. a importida nimetatud piirkonnast 841 224 tonni ning kuni 2001. aastani on kavandatud kvoodi kasv 2,5% aastas, rääkis Varblane.

Eesti ehitusettevõtted pole terase järsu hinnatõusuga arvestanud. ?Mina ei usu, et vabaturu tingimustes hinnatase nii kõrgele tõuseb,? ütles Merko Ehituse juhatuse esimees Toomas Annus.

Erinevalt kütuse- ja metalliärimeestest väitsid Eesti välisministeeriumi välismajanduspoliitika osakonna peadirektor Tõnis Nirk ja Leningradi oblasti majanduse asekuberner Grigori Dvas eile nagu ühest suust, et Eesti ühinemine Euroopa Liiduga toob kaasa üksnes häid tagajärgi. Venemaa peab kaotama Eesti kaupadele topelttollid ning Venemaa kaupadele ei teki Eestis lisatakistusi, kinnitasid tippametnikud.

Hinnates Eesti senise väliskaubanduspoliitika erakordselt liberaalseks, võib arvata, et Eesti astumisega Euroopa Liitu kaasnevad süveneva protektsionismi ning majandusliku efektiivsuse languse tõttu ainult ebasoovitavad tulemused, lisas Varblane.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing