Alusta lihtsate teenuste paremast kasutamisest

Kaur Kiisler 28. mai 2001, 00:00

Internet on vahend, millega tuleb kasu saamiseks töötada samamoodi nagu tootearenduse või müügiga ning mille kasutamine ei tähenda garanteeritud edu. Seega võib väita, et uus majandus ei ole midagi muud kui osa igapäevasest äritegevusest.

Teema on küll kuum, aga tekib küsimus, mida see ikkagi ettevõtja jaoks tähendab ja kuidas võiks internetist äritegevuses abi saada.

Interneti ja võrgumajanduse pakutavate võimaluste ärakasutamine ei sünni üleöö. Raskendatud ja tihti ka ebaotstarbekas on alustada keerukate ja kallite lahenduste loomisest ? enamiku firmade jaoks on õige evolutsiooniline protsess. Sellisel puhul toimub võrgumajanduse mudelite rakendamine järk-järgult.

Võib küll liigsena tunduda soovitus alustada esimese sammuna elementaarsest ? olemasolevate teenuste paremast ärakasutamisest ? sest lihtsaimatest ja kõige enam kasutatavatest internetirakendustest saab kasu enamik Eesti firmasid. Internet on mugav ja kiire vahend teabe vahetamiseks e-posti teel või vajamineva info otsimiseks. Pealegi on võimalused olemas ja nende parem ärakasutamine ei too kaasa täiendavaid kulusid.

Üks kasu saamise kindel viis on kasutada interneti kaudu teenuseid, mida pakutakse väikese tasu eest või lausa tasuta. Internetipanganduse populaarsus Eestis näitab, et pankade võrgus pakutavad teenused on kiiresti omaks võetud. Kasu on sellistest teenustest nii kliendil kui ka pangal. Kliendil jääb ära tülikas ja aeganõudev pangaskäimine ning kõrgemate teenustasude maksmine. Panga jaoks on elektrooniliste kanalite kaudu tehtud tehingute töötlemiskulu võrreldamatult väiksem kontoris tehtud tehingutest.

Teiseks sammuks on oma veebilehe loomine. Enamikul juhtudel sisaldavad firmade veebilehed vaid staatilist informatsiooni, mida uuendatakse väga juhuslikult. Tihtipeale on aga küllaltki väikeste investeeringutega võimalik muuta veebileht palju kasulikumaks nii firma kui ka tema klientide jaoks.

Sellisteks lahendusteks on e-kaubandus, klientidele iseteenindusvõimaluste andmine, elektroonilised kliendiküsitlused, foorumid, tootekataloogide väljapanek kodulehele jne. Laias laastus võib neid pidada B2C (business-to-customer) lahendusteks, kus interneti vahendusel pakutud teenused on suunatud lõpptarbijale. Näiteks on Eestis hulk e-poode, kus internet on firmade jaoks täiendav müügikanal.

Peamisteks eesmärkideks võiks olla klientide sidumine koduleheküljega, elektrooniliste klienditeeninduse võimaluste pakkumine ja e-kaubanduse lahenduste loomine. Oluline on ka firma infosüsteemi korrastamine keerukamate võrgumajanduse lahenduste kasutuselevõtuks.

Sellel etapil peaks tekkima arusaam interneti võimalustest ja ideed äriprotsesside edasiseks sidumiseks läbi võrgu. Oluline on ka esimese loodetud kasu tunnetamine ? vähenenud müügi- ja klienditeeninduskulud ning rahulolevad kliendid.

Kolmandaks sammuks võiks olla firma äriprotsessi ühendamine klientide ja partnerite äriprotsessidega interneti vahendusel, st B2B (business-to-business) lahenduste loomine. Selliste lahenduste näideteks on tellimuste ja klientide laoseisu haldamine võrgu vahendusel, ostu- ja müügidokumentide elektrooniline edastamine ja töötlemine, tootmise planeerimine online-tellimuste alusel, elektrooniline arveldamine, elektroonilised hankimissüsteemid.

Eesti firmad on loonud mitmeid B2B lahendusi, mis on tõestanud või tõestamas oma elujõudu ja kasulikkust. Näidetena võib tuua Magnum Medicali ravimite hulgimüügi süsteemi, Telema Grupi loodud elektroonilist suhtluskeskkonda kaubandusettevõtetele ja logistikafirmadele, arvutimüüjate lahendusi sobiva arvuti koostamiseks ja tellimiseks interneti vahendusel. Ühendavaks lüliks on mõõdukate investeeringute ja sihipärase tegutsemisega saavutatud hea tulemus.

Esimesed õnnestunud e-äri lahendused peaks julgustama ka teisi Eesti firmasid aktiivsemalt internetti kasutama. Tihti on kõik eeldused internetist kasu saamiseks firmas juba olemas ? toimiv majandusarvestussüsteem, oma IT-meeskond või tugev partnerfirma ja mis kõige tähtsam, juhtkonna tahe.

Jalgratast ei maksaks leiutama hakata. Tarvis on uurida valdkonnas toimuvat ? mida teevad konkurendid, mida pakuvad ja soovivad partnerid, tarnijad ning kliendid. Maailmas on mitmeid näiteid võrgumajanduse mudelite edukuse kohta. Tuleb ainult äriprotsessi kriitiliselt analüüsida ja loovalt mõelda ning kasutada ära eelmiste sammude jooksul saadud kogemusi.

Kokkuvõttes võib öelda, et internetist ja võrgumajanduse ärimudelite rakendamisest kasu saamiseks on tarvis silmas pidada samu asjaolusid kui kõigi muude äritegevust ja -protsesse mõjutavate projektide puhul. Sellisteks asjaoludeks on:

  • oodatav kasu ja selle allikad;
  • vajaliku investeeringu suurus;
  • valmisolek organisatsioonilisteks ja kultuurilisteks muudatusteks;
  • kindlus klientide ja partnerite valmisoleku osas lahenduse kasutamiseks;
  • selge ja realistlik projektiplaan;
  • meeskond projekti edukaks läbiviimiseks.

Iga ettevõte ei pea tingimata kõiki neid samme läbi tegema. Eestis on palju firmasid, kes on tegemas esimest sammu, kuid on ka firmasid, kellele on internet palju kasu toonud.

  • Ärimees Viktor Siilats kasutab internetti ka kaatri pardal. Arvuti saab ühenduse GSMi kaudu, sadamates on võimalik kasutada ka telefoniliine. Internetti kasutab Siilats kaatris muu hulgas selleks, et e-kirju lugeda, pangaga suhelda, end päevauudiste ja ilmateatega kursis hoida ning kaaslastega reisimuljeid vahetada. Samuti saab ta firma sisevõrguga ühenduses olla. Poja initsiatiivil aktiivselt internetti kasutama hakanud Viktor Siilats on arvutist sel viisil kasu saanud juba kolm aastat.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 09:07
    Otsi:

    Ava täpsem otsing