Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Pankrotihalduritel liiga vabad käed

Sirje Niitra 28. mai 2001, 00:00

Pankrotihalduril on pankrotis ettevõtte vara käsutamiseks suured volitused, sest ta on määratud sisuliselt selle ainujuhiks. Tema võimuses on ka eelistada üht võlausaldajat teisele, võlgu edasi müüa või juurde tekitada ning suunata seeläbi pankrotiprotsessi endale sobilikus suunas.

Võhma endise lihakombinaadi territooriumil tegutsenud Puidutöötlemise ASi (varem Trade Energy Best ehk TEB) üks võlasusaldajatest sai hiljaaegu faksi teel karmi ähvarduse. 22. mail kell 18.38 ühelt kontorifaksilt saadetud paberilehe keskele oli joonistatud ristilöödud lipsuga mees.

Risti igas harus olid tähed, mis kokku moodustasid tema perenime. Mees, kes soovist mitte hirmutada oma lähedasi ei soovi nime avalikustada, ütleb, et jõhkra pildiga tahetakse panna teda loobuma Võhma pankroti segaste asjaolude uurimisest. Ta ütleb, et võib 99 protsendi suuruse tõenäosusega öelda, kes on saatja.

TEBile kuulutati pankrot välja Transfer Grupi nõude põhjal, millest selle ajutine haldur, Arno Mägi büroos töötav Aivi Karu ei teadnud veel mõned päevad varem kohtus esinedes midagi. Nüüd on võlanõue kasvanud 2 miljonilt 12 miljonile kroonile.

Nõue on vahetanud ka mitu korda omanikku, vahepeal omandas selle OÜ Prudent, mille eesotsas oli Priit Lätt, kes varem töötas samas Arno Mägi büroos. Praegune Võhma pankrotihaldur Karol Kampus on samuti varem Mägi juures rakendust leidnud. Tundub, et mäng käibki omade vahel.

TEBi ligi poolteist miljonit krooni investeerinud Regionaalinvesteeringute ASi juhataja Jaak Lokk ütleb, et talle on Võhma pankrot täiesti arusaamatu ja asjade aruka ajamise korral võinuks seal praegu mitu firmat edukalt töötada.

Vandeadvokaat Maria Mägi, kes on võlausaldaja esindajana pikka aega jälginud Balti Baasi pankrotti, paneb imeks, et järjestikused pankrotihaldurid Aivar Leismann ja Ly Müürsoo tasusid pankrotis oleva firma arvelt oma büroo renti ja muid bürookulusid. ?Ma ei mõista, mis bürood nad rentisid, kui tegelikult istusid kogu aeg oma firma kontoris?? küsib ta. Milleks oli vaja liisida kallist sõiduautot, tasuda selle kindlustuse, kütuse ja parkimise eest sadu tuhandeid kroone aastas, kui kogu asjaajamine käis Tallinna piires? Kuna ühel halduril on tavaliselt käes mitu pankrotiasja, siis võib ta samu kulutusi lasta kinni maksta korraga mitmel firmal. ?Vaene võlgnik, kes niigi raskes seisus, kooritakse niiviisi hoopis paljaks,? tõdeb Mägi.

Tallinna linnakohtu kohtunik Piret Randmaa, kes kõrvaldas haldur Milvi Suursaare ASi Ovekor pankrotiprotsessist, ütleb, et paljugi oleneb isikust, kuid tõdeb, et pankrotihalduritele on antud väga suured volitused pankrotivara käsutada.

Suursaare vabastamine toimus kohtuniku algatusel, kes leidis dokumente uurides, et pankrotivaraga on kuritahtlikult ümber käidud. ?See on ennekuulmatu ? võtta laenu pankrotis ettevõttest!? ei suuda kohtunik veel nüüdki oma hämmingut varjata. Randmaa kinnitab, et Tallinna linnakohtu kohtunikud Suursaart enam mingil juhul sellesse ametisse ei kutsu.

Lisaks Suursaarele on Tallinna linnakohtu kohtunike hulgas alatiseks usalduse kaotanud ka Kauri Rattus ja Aivar Leismann.

Haldurite üldlevinud kuritarvitused saavad muu hulgas võimalikuks tänu sellele, et kohtunikud on tihti uskumatult kannatlikud oma usaldusisikute pattude suhtes, leiab jurist Leonid Jakerson. Ta on oma pika praktika jooksul näinud olukordi, kus pankrotihaldur on kokku mänginud kas võlgniku või võlausaldajaga. ?Mõnikord võib tekkida mulje, et kokku on lepitud ka kohtunikuga,? lausub ta. Jakerson toob näite, kuidas maksuamet esitas ettevõttele ettekirjutuse, mille see halduskohtus õigeaegselt vaidlustas. Vaatamata sellele menetles linnakohus pankrotiasja edasi. Järgmisel halduskohtu istungil pankrotihaldur loobus, nüüd juba võlgniku seadusliku esindajana, kaebusest. Seega muutus pankroti aluseks olnud vaieldav nõue vaieldamatuks nõudeks ja seda aktsepteeris ka järgmise astme kohus apellatsiooni arutamisel. Tekkis surnud ring: vaidlustatud nõude alusel kuulutati välja pankrot, väljakuulutatud pankroti tulemusel lõppes aga vaidlus selle aluseks olnud nõude seaduslikkuse üle. Nüüd on ettevõte juba teist aastat pankrotis ja maksuametil on vähe lootust oma raha tagasi saada.

Osava halduri abiga võib praktiliselt iga ettevõtte pankrotti ajada, aga ka selle raskest olukorrast välja tuua. Kõik sõltub sellest, kes tellib muusika.

Linnakohtu esimees Helve Särgava tõdeb, et sageli on pankrotihalduri tegevusega rahulolematud nii võlausaldajad kui ka võlgnikud. ?Kui eesmärgiks on, et keegi midagi ei saa ja midagi järgi ka ei jää, siis tekib küsimus, kelle huvides pankrotimenetlus üldse toimub,? leiab ta.

Särgava ütleb, et kahtlused, nagu mängiks mõned haldurid kohtunikega kokku, pole kinnitust leidnud. Küll aga teab ta juhtumeid, kus haldur on võlausaldajate koosolekul mõju avaldamiseks väitnud, et üks või teine asi on eelnevalt kohtunikuga kooskõlastatud. Kord pöördus üks kohtunik kohtu esimehe poole ka kaebusega, et pankrotihalduri esitatud dokumendid olid võltsitud, kuid siis ajas haldur süü oma sekretäri peale, vabastades naise ametist.

Särgava ütleb, et ükski seadus ei välista selle rikkumist, kuid nõustub, et pankrotiseadus on mõnes punktis haldurite suhtes liiga leebe. Pankrotihaldurite seaduserikkumiste tõendamine on pankrotiasjade keerukuse tõttu vaevanõudav ja ehkki kriminaalasju on Tallinnas haldurite suhtes algatatud mitmeid, pole neist kohtusse seni ükski jõudnud.

Eesti üks tuntumaid pankrotihaldureid ja rikkaimaid mehi Arno Mägi, kel villad Hispaanias ja Pärnus ning Tallinnas kaks maja, ütleb, et on teeninud iga suurema pankrotiprotsessi pealt keskmiselt miljon krooni, aga neid on tal käes olnud kümmekond.

Juba aastaid kestnud RASi Ookean pankrotikulud ulatuvad kinnitamata andmetel juba üle 30 miljoni krooni. ASi Astarta puhul määras kohtunik ainuüksi eelmenetluse eest Mägile ajutise pankrotihalduri töötasu 86 000 krooni. Mägi tunnevad nii advokaadid kui teised haldurid osavate skeemide väljamõtlejana. Ise ütleb Mägi, et on püüdnud olla nutikas seaduseaukude ärakasutamisel. Ta tunnistab, et varem oli regulatsiooni vähem ja ettevõtet kergem juhtida. ?Halduri roll on muutunud, väga palju määrab toimkond, kes sekkub ka operatiivjuhtimisse,? selgitab ta. Peale selle on halduri töötasu Mägi sõnul vähenenud varasemalt viielt-kuuelt protsendilt kahe kuni kolme protsendi peale. Pankrotihaldurite pikaaegne esinumber on otsustanud tegevuse pankrotihaldurina lõpetada ja keskenduda ettevõtete saneerimisele.

On teada, et mitu kohtunikku väldivad koostööd Arno Mägiga. Ta ise küll eitab seda, kinnitades, et töö suhtes pole kaebusi olnud. Ometi tegid ASi Viru Rand võlausaldajad omal ajal kohtule esildise mehe ametist vabastamiseks. Mägi kinnitab, et tal pole olnud vajadust pankrotivara oma tasku ajada, sest talle on niigi hästi makstud. ?Mägi küsib palju ja alati ka saab, mida küsib,? ütleb ta olevat kuulnud endast räägitavat.

Justiitsminister Märt Rask tunnistab, et on teadlik haldurite tegevuse üle tehtava järelevalve puudulikkusest ja selles tulenevatest probleemidest. ?Ministeerium on saanud teateid haldurite olulistest rikkumistest ja ametiseisundi kuritarvitustest. Ka on viimasel ajal meile saabunud kirju pankrotistunud ettevõtte töötajatelt palvega uurida halduri tegevust,? teatab ta. Rask tõdeb, et kohtud ei ole pankrotialases järelevalves alati suutnud olla oma ülesannete kõrgusel ja nende tehtav järelevalve on jäänud paljuski formaalseks. Selle üks põhjusi on justiitsministri hinnangul pankrotiasjade spetsiifilisus ja sellele valdkonnale spetsialiseerunud kohtunike puudumine.

Uue pankrotiseaduse eelnõus on kavas luua võimalus pankrotiasjade koondamiseks teatud kohtute juurde, kus töötaks ka vastava koolituse saanud kohtunikud. Muu hulgas on arutatud ka haldurite allutamist täitevvõimu järelevalvele analoogiliselt notarite ja kohtutäituritega. Pankrotihaldurite Kojale tahetakse aga panna järelevalvefunktsioon.

Mis järelevalvet saab nõuda Pankrotihaldurite Kojalt, kui selle esimees Andres Hermet on kohtulikult karistatud dokumentide võltsimise ja muude rikkumiste eest, küsib üks tuntud pankrotihaldur, kes oma nime ei soovi avaldada. Tema sõnul on seda fakti hoolega salajas hoitud, ometi selgub riigikohtu materjalidest, et Hermet ei saanud kassatsioonkaebusele oma süüdimõistva otsuse kohta menetlusluba.

Hermet võtab omaks, et tõepoolest viis aastat tagasi sai ta karistuse, kuid mitte pankrotihaldurina, vaid autojuhina võltsitud liiklustrahvi kviitungi eest. ?Maksin trahvi ära ja see karistus on ammu kustunud,? kinnitab Hermet.

Tema sõnul ei olegi pankrotihaldurite suhtes nii palju kriminaalasju algatatud, kui tundub. Pigem on probleem selles, et pankrotihalduril puudub diststiplinaarvastutus, taandatud haldurite tegusid ei uurita lõpuni, kuna sellise uurimise korda pole.

Eksimuste eest pankrotihaldurina on süüdi mõistetud Indrek Uudeküll, kes müüs Luunjas hobused maha kiiresti rikneva kauba pähe, ja Oru turbakombinaadi pankrotti menetlenud Andres Kuusk. On iseloomulik, et pankrotis vaevlevate turbakombinaadi töötajate palgaraha kadumises süüdistatud Kuusk, kes ütles, et viskas selle pättide kartusel autoaknast välja, sai karistada vaid sularaha vedamise eeskirja rikkumise eest. Ehkki kohus keelas nii Uudeküllil kui Kuusel töötada materiaalselt vastutaval kohal, tegutsevad mõlemad pankrotiasjadega edasi, kuid halduri abiliste ja nõuandjatena.

  • Aivar Leismann
    Tekitas Balti Baasile 1,39 mln krooni suuruse kahju, mille põhjal algatati kriminaalasi. Muu hulgas jättis töötasudelt maksmata tulumaksu, käis võlgniku raha eest perega Londonis, rentis korraga kolme tema firmale kuulunud sõiduautot, tasus oma firmadele pankrotimenetluse teenindamise eest ligi miljon krooni ja palkas saja tuhande krooni eest abilise.

  • Kauri Rattus
    Tallinna Meretehase pankrotipesast kadus ligi pool miljonit krooni riigilt töötajate palkade maksmiseks eraldatud raha. Haldur tasus pankrotis ettevõtte arvelt 100 000 krooni eest oma iskliku mobiiltelefoni arveid, ostis Statoilist bensiini ja teenuseid 236 068 krooni eest, sõlmis 150 000 krooni eest alltöövõtulepingu pankrotimenetluse abistamiseks ja värbas ilma vajaduseta turvafirma. On algatatud kaks kriminaalasja, mille uurimine käib.

  • Milvi Suursaar
    Tasus pankrotis ASi Ovekor arvelt oma firma renti ja bürookulusid miljoni krooni eest, maksis oma tütre maja ehitajale 124 000 krooni, laenas iseendale ja oma firmale kokku 2,1 miljonit krooni, avas pankrotitoimkonna teadmata arve teises pangas, kust võttis regulaarselt välja sularaha kümme kuni sada tuhat krooni korraga. Avaldus tema suhtes kriminaalasja algatamiseks on koostamisel.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing