Analüütikud kahtlevad emissioonis

Ühispanga peaanalüütik Sven Kunsing märkis, et ühe laenu kustutamine teise laenuga on mõttekas juhul, kui näiteks on tegu valuutariskide maandamise või libiseva intressi asendamisega fikseeritud intressiga. ?Siin pole eriti kummagi variandiga tegu,? märkis Kunsing.

Eilses Äripäevas kirjutas Eesti Panga nõukogu liige reformierakondlane Kalev Kukk riigi kavandatava võlakirjaemissiooni korraldamise ohtudest. Emissiooni suuruseks on 100 mln eurot ehk 1,56 mld krooni, sellest 15,3 mln eurot ehk 238,7 mln krooni läheb kaugseire radarisüsteemi ostuks. Ülejäänu kulub varasemate välislaenude refinantseerimiseks. Emissiooni tähtajaks on viis aastat.

Kuke hinnangul tekitab küsitavusi pikaajaliste kohustuste refinantseerimine lühiajalistega, samuti on refinantseerimist ootavate laenude nimekirjas neid, mis niikuinii tuleb 2003. aasta kevadeks tagasi maksta. Kukk viitas ka ohule, mida suur võlakirjaemissioon võib Eesti riigireitingule uue Aasia või Vene kriisi puhul kaasa tuua.

Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Ülle Mathieseni sõnul on kogu refinantseerimisele mineva laenuportfelli keskmine pikkus 5?6 aastat ja sellest tuleneb ka emissiooni pikkus. Mathiesen lisas, et 2003 lõpeb kaks eurolaenu, mille intress on 8,18 protsenti, samal ajal on Eesti riigi jaoks keskmine intress praegu 5,15 protsenti.

?See tähendab, et igal juhul on kasulik neid refinantseerida,? väitis Mathiesen. ?Sellega hoiab aastas kokku umbes 5,5 mln krooni.?

Emissioon on sihtotstarbeline ja millekski muuks kui radarite ostuks ja laenude refinantseerimiseks ei saa seda raha kasutada.

Makroanalüütikud suhtuvad riigi võlakirjaemissiooni kritiseerimisse ettevaatlikult, kuid peavad Kalev Kuke etteheiteid siiski õigustatuks.

Sampo Panga makroanalüütiku Anne Karik-Uustalu sõnul tuleb refinantseerimise struktuur väga põhjalikult üle vaadata. ?Tuleb kaaluda, kui mõttekas on uue võlaga refinantseerimine,? ütles Karik-Uustalu.

Kunsing lisas, et Eesti riigireitingut see emissioon ei mõjuta, küll võib aga anda muule maailmale signaali, et Eesti on loobunud oma konservatiivsest laenupoliitikast.

Karik-Uustalu märkis, et praegu on Eesti jaoks laenamine muutunud soodsamaks. Kui aga võlakirjade refinantseerimise ajal tekib uus suur majanduskriis, võib laenamine muutuda Eesti jaoks kallimaks.

?Oleme tugevalt seotud Euroopa Liidu ja euroga,? märkis Karik-Uustalu. ?Peame arvestama ka sellega, et kui oleme liidus alles näiteks 2008, mitte 2005, siis võib meie jaoks tekkida vahepeal must auk.?

Mathieseni sõnul muudab Eesti tugev seos Euroopa Liiduga riigi võlakirja investori jaoks atraktiivsemaks. ?Enne, kui see emissioon lõpeb, oleme Euroopa Liidus sees,? kinnitas Mathiesen. ?Ja investor on spread?i vähenemise tõttu kohe plussis.?

Mathiesen lisas, et emissiooni sihtgrupina pole arvestatud kodumaist investorit, vaid see on suunatud välismaisele investorile. ?Meie väärtpaber peaks olema küllaltki nõutav ja seetõttu saame ostjaid ise valida,? väitis Mathiesen. Tema sõnul lubavad Eesti väärtpaberi atraktiivsusesse uskuda edukad emissioonid Ungaris, Sloveenias ja isegi Lätis ning Leedus.

Võlakirjaemissiooni toimumist kavandab rahandusministeerium selle aasta septembrisse-oktoobrisse.

___________________________________________

Vt. ka Eesti refinantseeritavad välislaenud

___________________________________________