Kreeka ? vanade kivide varamu

On selge, et Lõuna-Kreekat külastav turist Ateenast ei pääse. Olles Ateenas, ei saa aga külastamata jätta Akropoli ? kõrgel künkal asuvat kunagist kindlust, iidse Ateena poliitilist ja halduskeskust, kohta, kus asub hulk pühamuid ja linna kaitsejumalanna Athena kultuspaik.

Vaadates Akropoli suurejoonelist sissekäiku ning mõjuvaid templeid ? suurimat ja tähtsaimat Parthenoni või näiteks Poseidonile ja Athenale pühendatud väikest templit Erechtheionit ? ning istudes Akropoli külje all asuva kuulsa Dionysose teatri istmetel, muutub suhtumine aega. Paratamatult tabad end mõtisklustelt, milline oli ikkagi maailma arengutase aastatuhandeid tagasi, kui V sajandil enne Kristust selliseid ülimuslikke meistriteoseid loodi.

Lisaks kohustuslikule Akropolile tasub Ateena külalisel ära käia teiselgi Ateena kõrgendikul ? enam kui 200 meetri kõrgune Lykabetose mägi on Ateena kõrgeim punkt, võimaldades orus asuvale linnale parimat panoraamvaadet. Usjalt kulgev tee üles mäkke on väga kaunis, kuid tempokas tõus kuuma päikese käes võib võtta parasjagu võhmale, mistõttu tänuväärseks osutub kaasasolev veepudel.

Jalutuskäiku väärib ka Plaka ? kaasaegse Ateena vanim piirkond, mille kitsastel tänavatel on end sisse seadnud arvukad kaupmehed ja restoranipidajad.

Huvilised võivad joosta tiiru Ateena olümpiastaadionil, mis praegusel kujul on pärit esimestest kaasaegsetest olümpiamängudest (1896), ehkki ehitatud samale kohale, kus asus muistsete mängude staadion.

Linnast veidi välja jääb Kreeka suurim sadam Pireus, kuhu juba V sajandil eKr toodi maailma eri paigust kreeklastele tarvilikku kaupa.

Kui Ateena olulisemad vaatamisväärsused on üle vaadatud ja tahtmine suurlinna siginast-saginast pääseda, siis parim võimalus reisi jätkata on rentida mõneks päevaks auto või osta ekskursioon. Päevaga käib ära näiteks Mükeenes, kus võib vaadata II aastatuhandel eKr õitsenud mükeene kultuuri säilmeid. Erilist tähelepanu väärib seejuures kuulus Lõvi värav, mille kaudu iidsesse linna sisse pääseb. Kindlasti maksab sõita ka Ateenast 178 km kaugusel asuvasse Delfisse, kus ajaloopärand on veelgi paremini säilinud kui Mükeenes. Pealegi saab sinna sõites nautida uskumatult kauneid ja võimsaid loodusvaateid. Ära tasub käia ka Atika poolsaare looduslikult maalilises lõunatipus Sounionis, kus asub kuulus Poseidoni tempel.

Maal ringi sõites pole tark piirduda vaid otsejoones sihtpunkti viivate teedega, vaid aeg-ajalt tasub keerata väikestele külavaheteedele. Mägiteedel võite kohata ehedaid lambakarjuseid ja sõbralikke apelsinimüüjaid või leida mõne väikese, oma elu elava kloostri. Heitmaks pilku kloostri siseelule, peab kindlasti seljas olema põlvi ning õlgu kattev rõivastus.

Ilusa ilma korral võimaldavad mõnusat puhkust ka kruiisireisid, mille käigus võib külastada näiteks Atika poolsaare lähedusse jäävaid saari Porost, Hydrat ja Aeginat. Kauneim neist on 12 km pikkune ja 5 km laiune Hydra saar, kus ei ole ainsatki autot. Peamiselt turismist elatuv kitsaste tänavatega kaljusaar on paljude maailma kunsti- ja loomeinimeste puhkusepaigaks ja inspiratsiooniallikaks.

Huvipakkuv on ka suurte pistaatsiapähkliistanduste poolest tuntud Aegina saar.

Ateena on nime saanud jumalanna Athena järgi. Võitluses Poseidoniga Ateena valitsemise üle võitis Athena, sest linlased kuulutasid tema kingituse linnale paremaks ja tulevikus tulusamaks kui merejumala omad. Athena kinkis linlastele oliivipuu, Poseidon aga allika, millest purskas ainult soolast vett. Sellest ajast austatakse oliivipuud mitte ainult kui ateenlaste majanduse alustala ja peatoiduse andjat, vaid teda peetakse ka pühaks puuks.