Kindlustusväärtus peab sisalduma lepingus

Kindlustustingimused nõuavad kindlustusandja teavitamist riskiastme suurenemisest. Mõni kindlustusselts toob tingimustes riski suurendavate tegurite loetelu (Sampo) mõnikord on täpsustatud, et teavitada tuleb nende andmete muutumisest, mis esitati lepingu sõlmimisel (Seesam, Sampo).

Kui tingimustes sellist täpsustust pole, võite aada hüvitiskeeldumise viitega kõige ootamatumast asjaolust mitteteatamisele. Pole kahtlust, et iga taevasse tõusnud äikesepilv suurendab pikseriski (sellest mitteteatamine pole loodetavasti veel kedagi hüvitisest ilma jätnud), tõenäoliselt tuleb teile aga üllatusena, et hoones elektrivarustuse väljalülitamine on tõstnud tuleriski (Bico).

Sagedaseim riskiastme suurenemine on ehitus-remonttööde teostamine. Selliste tööde alustamisest soovitaks küll kindlustusseltsi alati teavitada, parem mitte proovidagi arvata, millised tööd ja ettevõtmised tegelikult riski suurendavad ja millised mitte.

Lepingusse peab lisaks kindlustussummale olema märgitud ka kindlustusväärtus, vastasel korral kaotab kindlustusvõtja igal juhul raha. Enne kindlustuslepingu sõlmimist täidetakse tavaliselt kindlustusseltsi töötaja poolt kindlustusavaldus, kuhu mõlemad pooled alla kirjutavad. Tuleb olla äärmiselt tähelepanelik ja pärast avalduse täitmist see hoolikalt läbi lugeda veendumaks, et kõik ristikesed on õiges kohas ning kirja ei ole pandud midagi liigset. Samas, midagi ei tohi ka puudu olla. Vastasel korral võidakse seda nimetada valeandmete esitamiseks, tegeliku olukorra varjamiseks või seltsi eksitamiseks ning on võimalik, et hüvitust ei maksta.

Kindlustusseadus sätestab, et kindlustusväärtus lepitakse poolte vahel kokku kindlustuslepingu sõlmimisel. Kuna sama seaduse järgi tuleb kindlustusleping sõlmida kirjalikult, siis peab see määratud ja kokku lepitud kindlustusväärtus saama ka lepingusse kirja pandud. Mitte kõik kindlustusseltsid ei fikseeri aga poliisil või avalduses kindlustusväärtust, kirja pannakse vaid kindlustussumma. Midagi muud peale suurte ebameeldivuste sellise poliisi sõlminuid ei oota.

Kindlustusjuhtumi järgselt asub hävinud hoone väärtust määrama ekspert, sest nii on väärtuse määramine sätestatud teie poolt alla kirjutatud kindlustuslepingu tingimustes. Kui ekspert määrab hoone väärtuseks vähem kui kindlustussumma, saate ka loodetust vähem hüvitist, mitmel juhul on see olnud kindlustussummast isegi kümme korda väiksem (Bico). Kui kindlustusperioodi jooksul midagi ei juhtunud, olete asjatult maksnud osa kindlustusmaksetest, sest need arvutatakse lähtudes (liiga suurest) kindlustussummast. Kui ekspert leiab kindlustusväärtuse olevat suurema poliisile kantud kindlustussummast, olete samuti kaotaja, sest vara on sellisel juhul alakindlustatud ning kahjujuhtumi korral saate hüvitise vaid alakindlustusele vastava osa eest.

Seega ei tasu kunagi kindlustada oma vara seltsis, kes ei nõustu lepingusse kirjutama vara kindlustusväärtust.

Allikas: www.eisa.ee

Autor: Toivo Voit