Huvide vastasseis Muugal

Pakterminali juhatuse esimees Raivo Vare ütles, et Pakterminal ei aja mingit oma asja, vaid nende variant on ühiskasutusega kai olemasolevas naftabasseinis. See pole aga EOSi huvides, millel juba naftatoru viljakai läheduses olemas. Vare hinnangul kujutab see probleemi, mille lahendamine ehk siis EOSi naftatoru pikendamine loodava kai äärde läheks maksma umbes miljon dollarit. ?Teistpidi võiks küsida, kas see, et konteinerlaevad ei saa viljakai pikenduse korral enam normaalselt toimetada, on asja õige hind,? märkis ta.

Vare väitel on Tallinna Sadam ajanud pikka aega vaikselt ühte ja sama joont, et uus süvaveekai peab tulema just viljakai juurde. Teist varianti on tema hinnangul järjekindlalt ignoreeritud, seda pole tõsiselt uuritudki. Samas on naftapiirkonnas tegutsevad operaatorid Vare sõnul valmis ehitama kai valmis oma jõududega, kusjuures tasaarveldamine toimuks hiljem sadamatasude arvel. ?Sellele ettepanekule sain sadamast vastuseks, et meid see ei huvita, meil raha küll,? sõnas Vare.

Kaptenite Klubi analüüsis koostöös lootsidega süvaveekai asukohti ja leidis, et viljakai pikendus häiriks suurte laevade pääsu teiste kaide äärde ja seaks täiendavaid ohte laevade manööverdamisele Muuga sadamas. ?Elementaarne ettekujutus sadama edasisest arengust nõuab õlitöötlemise jätkamist alustatud rajoonis,? kirjutasid kaptenid oma järeldustes. Lisaks leidsid nad, et süvaveekai rajamine lääne poole ehk Pakterminali lähedusse ei too kaasa mingeid halbu mõjusid sadama teiste regioonide, kaide ja basseinide kasutamisele.

Pakterminaliga ühes piirkonnas paiknevad veel Eurodek, Oiltanking ja Neste. Vähemalt kaks esimest neist vajavad hädasti juurdepääsu uuele süvaveekaile. Kui EOS peaks neist lääne pool paikneva kai äärde jõudmiseks rajama poolteist kilomeetrit naftatoru, siis Pakterminalil tuleks teise lahenduse korral ehitada üle kolme kilomeetri, Oiltankingul ja Eurodekil aga kummalgi kaks kilomeetrit sama toruühendust. Vastavalt suureneks ka kulutused. Sadama põhiline vastuargument on seni olnud, et kai rajamine viljakai pikendusena tuleks üle kahe korra odavam.

Vare sõnul on sadamat siiani arendatud china town?i põhimõttel, mille tulemused ei saa olla teistsugused kui odavad, kuid samas tihti maitsvad road väikestes söögikohtades väikestele seltskondadele, tohutu ülerahvastus, arvukad tõuklemised, kung fu kaklused grupeeringute vahel ja omapärane hais, mis on segu toidulõhnadest ja õlihaisudest.

Tallinna Sadama nõukogu esimees Koit Uus ütles, et nõukogu üritab olukorras, kus erinevad lahendused on kasulikud ühtedele ja kahjulikud teistele operaatoritele, säilitada külma verd ja teha otsuse sadama majanduslikest huvidest lähtuvalt. ?Oleme andnud rohelise tee igasugusele planeerimisele ja projekteerimisele, kaalume erinevaid variante. Kindlasti ei sünni otsus vaikselt kusagil kabinetis,? lubas ta.

Uus ütles, et otsuse langetamiseks ei ole kõige olulisem investeeringu suurus, vaid selle pikaajaline tasuvus. Oluline on ka, et sadam ei võtaks endale liiga suuri riske, vaid jagaks neid operaatoritega, lisas ta. Millist lahendust nõukogu esimees ise pooldab, ei soovinud ta öelda.

Seevastu ütles nõukogu liige Toivo Ninnas, et on koos teiste laevakaptenite ja lootsidega viljakai pikenduse vastu, sest see takistaks ülejäänud kaide normaalset kasutamist ja häiriks suurte laevade sissesõitu. ?Igal juhul tuleb seda varianti enne mudeli peal katsetada,? leidis ta. Ninnase hinnangul muudaks planeeritav viljakai pikendus kogu sadama elu keeruliseks.

Viljakai pikenduse rajamise soovi taga võib olla ka ühe uue terminali ehitamise kava selle vahetusse lähedusse aadressil Vilja 1. ETP Grupp on projekteerinud sinna OÜ Transcontinental tellimusel naftakeemiasaaduste terminali. Kava järgi on seal plaanis ladustada aastas 400 000 tonni eriti mürgist bensiinilisandit MTBE. Toote plahvatusohtlikkuse kõrval kujutab see ka suurt ohtu samas kõrval paiknevatele toiduterminalidele ja vilja ümberlaadimisele.

Transcontinentali omanikud pole teada, äriregistri andmetel pole sel firmal viimastel aastatel majandustegevust olnud. Kinnitamata andmetel on selle maa-ala detailplaneeringu tellinud nõukogu teadmata Tallinna Sadama tegevjuhtkond. Sadama turundusjuht Erik Sakkov vastas sellele küsimusele napisõnaliselt, et sellist detailplaneeringut pole.