Järeldusi Iiri referendumi eitavast tulemusest

Liikmesmaad ja Euroopa Komisjon jätkavad laienemisnõupidamisi raugematu jõu ja otsustavusega vastavalt kandidaatriikidele antud kindlale lubadusele. Euroopa Komisjon ja Rootsi konsulteerivad Dubliniga rahvahääletuse tulemuse üle. Me usume, et Iiri valitsus teeb kõik, mis võimalik, et tagada lepingu ratifitseerimine kokkulepitud ajavahemiku jooksul. Olukord kahtlemata rõhutab, et me kõik peame tegema suuremaid pingutusi selgitustöös oma kodanikele ja nende suuremaks kaasamiseks arutelusse liidu, selle rolli ja tulevase suuna üle.

ELi eesistuja Rootsi peaministri GÖRAN PERSSONI ja Euroopa Komisjoni presidendi ROMANO PRODI ühisavaldus (Delfi 08.06.)

___________________________________________

Eesti liitumist ELiga ei tohiks referendumi tulemus edasi lükata, sest läbirääkimised käivad kehtiva lepingu alusel. Eesti jätkab ELiga liitumisprotsessi, Iirimaal toimunud referendum ei muuda Eesti välispoliitika kurssi, ütles Ilves, lisades, et referendum võib mõjutada ainult riikide esindatust ELi struktuurides, milles Nizzas kokku lepiti. Referendum näitab, et EL on oma olemuselt demokraatlik. Ehk teisisõnu ? väikeriikidel on ELis sõnaõigus ja neist ei saa mööda minna.

Välisminister TOOMAS HENDRIK ILVES (Postimees 09.06.)

___________________________________________

Hääletustulemust mõjutas eelkõige see, et referendumil osales vaid 30% hääleõiguslikest kodanikest. ELi kuulumisest palju kasu saanud iirlased kardavad, et laienemise järel hakkab raha voolama Ida-Euroopasse ja nemad jäävad toetussummadest ilma. Paljud iirlased arvatavasti ei adu, et see juhtuks ka ilma laienemiseta, sest sissetulek ühe elaniku kohta on viimastel aastatel Iirimaal olnud üle Euroopa Liidu keskmise. Eeldades, et Nizza lepingu ratifitseerimine ei veni iirlaste ?ei? tõttu kauem kui Maastrichti lepingu ratifitseerimine omal ajal taanlaste ?ei? tõttu, ei tähenda toimunu laienemise edasilükkamist.

ELi infosekretariaadi nõunik PAAVO PALK (Postimees 09.06.)

___________________________________________

Iirimaa referendumi tulemus kinnitas veel kord, et Eesti välispoliitika jookseb amokki ? mõttetult, arutult, kõike lõhkudes ja kui ta ka peaks (kliinilise pildi tõttu) lõppema surnuksnõrkemisega, on enne seda pahandust palju ja Eesti Vabariik ? issanda abiga ? veel kord otsas.

Olnuks Iirimaa midagi keskpärast, siis iseasi, aga alates välisministrist ja presidendist on Iirimaad peetud Euroopa Liidu kõrvulukustava edu musternäiteks, kus kõik kosunud ja sündinud vaid üksnes Euroopa Liidu lõputust arukusest ja armust ? kui Iirimaal ütleb tavaline inimene Euroopa Liidule ?lõpetage see jama kord ära?, siis tasub seda kuulata.

Uurimiskeskuse Vaba Euroopa asutaja Igor Gräzin (SL Õhtuleht 11.06.)