Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti majandus jätkab arenemist
Statistikaameti poolt möödunud nädalal avaldatud Eesti esimese kvartali 5,1%ne esialgne majanduskasv näitab, et riigi majandus on vaid veidi välistegurite mõjul jahtunud.
Riigi selle aasta majanduskasv tõotab jääda samuti umbes 5% juurde, mis on USA ja eurotsooni majanduskasvu prognoosidest kahe-kolme protsendi võrra parem näitaja. Ka Soome rahandusministeeriumi poolt pakutud 3,7%ne riigi majanduskasvu prognoos peaks olema kergesti ületatav.
Eratarbimine on Eestis püsinud siiani küllalt tugev. Jaekaubanduse müügimahud näitavad tõusuteed ning ettevõtjad on saanud pidevalt toodete ja teenuste hindu tõsta. See on viinud selleni, et maikuus kerkis tarbijahinnaindeks võrreldes möödunud aasta sama ajaga 6,9%ni ehk kõrgeima tasemeni pärast 1999. aasta algust.
Eratarbimist on aidanud õhutada nii kiirenenud laenutegevus kui ka keskmise palga kiire kasv. Esimeses kvartalis kasvas keskmine brutopalk võrreldes aastataguse ajaga 13,3%.
Kuigi töötuse määr kerkis esimeses kvartalis 14,2%, jäi see võrreldes eelmise aasta sama ajaga madalamaks. Veidi on muret tekitanud ka ekspordimahtude kasvu langus aasta alguse 40%-lt aprilli 20%ni. Õnneks on see aga peaasjalikult tingitud masinate ja seadmete ekspordi langusest, mille mõju majanduskasvule pole eriti tugev.
Seega võib öelda, et Eesti makromajandus pakub positiivseid tegureid negatiivsetest oluliselt enam ning riigi majandus jätkab edasirühkimist tervena.