Puumaja säästvaks uuendamiseks saab tasuta teavet

Eesti Muinsuskaitse Seltsi algatusel ja Tallinna linnavalitsuse toetusel mai lõpus avatud infokeskus annab huvilistele infot materjalide ja töövõtete kohta, mida puithoonete renoveerimisel kasutada.

Samuti on loomisel infobaas erinevate firmade, arhitektide ja restauraatorite kontaktidega, kes renoveerimistöid teostama hakkaksid.

Tasuta teavet jagavas infokeskuses on praegu põhikohaga ametis vaid selle juhataja Tarmo Elvisto üksinda. Inimesi nõustatakse kord nädalas, kolmapäeviti, siis saab tutvuda ka asjasse puutuva kirjandusega.

Põhjalikumat infot saavad renoveerimishuvilised umbes kord kuus toimuvatelt temaatilistelt infopäevadelt, kuhu kaasatakse arhitekte, erialaspetsialiste ja restauraatoreid, kes praktilist nõu oskavad anda.

Tarmo Elvisto sõnul on infokeskuse möödunud aastal renoveeritud maja Kalamajas, Väike-Patarei 3, ideaalne õppe- ja tutvumismaterjal, sest 1876. aastal ehitatud hoone on rootslaste kaasabil eeskujulikult korda tehtud. Kahekordse puitelamu renoveerimine kestis aasta ning läks maksma ligi 4 miljonit Eesti krooni.

Põhjus, miks Säästva Renoveerimise Infokeskust üldse vaja, on Tarmo Elvisto sõnul proosaline ? traditsiooniliste ehitusmaterjalide ja -tehnikate osas valitseb suur infopuudus.

?Näiteks uute akende ettepanemise asemel on võimalik vanad renoveerida ? ja sageli jääb sellisel juhul kvaliteet lõpuks paremgi. Kuid firmad ei julge renoveerimist välja pakkuda,? teab Elvisto ja mainib ka, et Tallinnas polegi firmat, kes valmistaks puitaknaid tellimuse järgi.

Tarmo Elvisto sõnul tunnevad säästliku renoveerimise vastu huvi nii puumajja korteri soetanud inimesed kui ka majaomanikud. ?Huvi on tuntud Väike-Patarei 3 maja vastu, teine lai teema on akende-uste ja fassaadide renoveerimine, palju on küsitud ka organisatoorsete ja juriidiliste teemade kohta,? teab Elvisto.

Pikemas perspektiivis näeb ta, et infokeskuse juurde võiks tekkida omamoodi ladu vanadest ja väärtuslikest detailidest, mis inimesed on remonti tehes hoolimatult välja visanud. ?Nende kogumisega võiksid tegeleda näiteks õpilased. Siis saavad inimesed, kel säästliku renoveerimise vastu huvi, endale vajamineva siseukse või aknakremooni, mis nende korteris ehk juba hävinud on,? unistab Elvisto.