Kummipaat on mobiilne kaaslane

Soovides soetada kummipaati, tuleb endale kõigepealt selgeks teha, milleks paat kõige rohkem kasutust leiab. Sellest, kas paadiga tahetakse lihtsalt puhata, kala püüda, sukelduda või harrastada teisi veespordialasid, sõltub hind ja lisavarustuse vajalikkus. Samuti on oluline arvestada transpordivõimalusega ? kas paati tuleb kokkupanduna vedada auto pakiruumis või järelkäruga.

Kui need asjad on klaarid, tuleb paati valima hakata. ?Kummipaatidega seonduv on nii lai valdkond, et ilma hea sõbra või spetsialisti nõuta on kerge alt lennata,? räägib Yamaha moto- ja paadipoe juhataja Tiit Kaasik ja hoiatab, et inimeste soov saada kvaliteetset asja väga odavalt on paatide puhul naiivne. Paraku paljud seda ei teadvusta ja lepivad algul suisa kilepaadiga. Seejärel proovitakse Vene päritolu kummipaate, mis on väga päikesetundlikud, ning alles siis raatsitakse midagi paremat osta.

Korralikemate, mitmekihilistest PVC-kangastest või neopreen-hüploonist paatide hinnad algavad 8000 kroonist ja ulatuvad kõvapõhjaliste veesõidukite puhul üle 100 000 krooni. ?Seaduse järgi peab ühes merel sõitvas paadis olema nii palju varustust, et tavalisse kummipaati seda ära ei paiguta. Seepärast tuleb paate tuunida, ehitada peale kaared jne. See tõstab hinda,? räägib Igor Randmäe OÜ Thore paadipoest.

Ühe tavapärase paadi hinna sisse kuuluvad aerud, pump ja remondikomplekt. Kõik kokku kaalub 40?65 kilo. Päästevahendid tuleb eraldi muretseda. Üle 2,5 meetri pikkused paadid tuleb registreerida ka veeteede ametis.

Kummipaatide puhul võib selgelt eristada kahte kategooriat: rõngaspaadid ja U-kujulised paadid. Meil on müügil palju Vene päritoluga kummist rõngaspaate, millele mootorit kinnitada ei saa ja paadisõitja peab leppima ainult aerutamisega. ?Tõsised tegijad rõngaspaate tavaliselt ei tooda,? väidab Kaasik.

U-paadid seevastu on mootorikohaga ja võimaldavad rohkem tehnilisi lahendusi. ?Näiteks kasutatakse paatide põhjadel ribisid või on põhi täisplaadist. Samuti võib põhi olla täispuhutav,? räägib OÜ Thore juhatuse liige Toomas Soots.

Mootorid, mida kummipaatidel kasutatakse, peavad olema kerged ja suhteliselt võimsad. ?Miinimumvõimsus võiks olla vähemalt 5 hobujõudu,? soovitab Randmäe. Väiksed elektrimootorid on tema arvates rohkem naljavärk ja neid kasutatakse peamiselt hääletult looduses liikumiseks või kohtades, kus bensiinimootoriga paadi kasutamine on keelatud.

Kvaliteetse paadi eluiga on vähemalt 15 aastat. Paat säilib paremini, kui teda talvel hoida täispuhutuna. Kaua aega kokkupakituna seisva paadi materjal võib murdmiskohtades deformeeruda, kuigi enamik tuntud tootjaid annab materjali garantiiks vähemasti viis aastat ja paar-kolm aastat vana paat näeb ikka välja nagu uus.

Kummipaadisõit on üsna laisk veespordiala, kui varustus alt ei vea. Väiksematel veekogudel edasiliikumiseks suurt pingutama ei pea, suurema kummipaadiga allavoolu sõites võib aga lausa pikutada, kui ilus ilm on.

Eestis saab tellida mitmepäevaseid kummipaadimatku ja isegi rafting?ut, mis on suuremat sorti kummiparvega kärestikust alla kihutamine. Kummipaadimatk Emajõe alamjooksul näiteks viib rändaja täiesti asustamata paikadesse.

Võrtsjärvest Emajõge pidi Tartusse kulgeja aga peab olema hea orienteeruja, sest veetee on selles vahemikus tõeline labürint.

Ka Soomaal on hulk rahulikke jõgesid, mida lihtne kummipaadiga läbida.

Rafting?uks sobib Eestis Jägala jõe alamjooksule jääv lõik ja sedagi vaid kevadise või sügisese suurvee ajal.

Kummipaadimatkale minnes on vaja kaasa võtta ka lappimisvarustus: liim ja lapid. Veesõiduk on tundlik ogade suhtes, jões peituvad oksad ja traadid võivad kummipaadis mugava äraolemise kiiresti hädaolukorraks muuta.

Sõita saab alates ühemehe-kalamehepaadist kuni päästeparve või U-paadini. Kalamehepaatide hinnad algavad 6000 kroonist, mahakantud päästeparve hinnas tuleb jõuda kokkuleppele mõne laevaomanikuga. Vene päritolu laevade päästeparved ei kesta tavaliselt kuigi kaua, pärast mõnda suvehooaega vajavad nad palju lappimist.

Autor: Margus Sanglepp