Risk nakatuda teatripisikusse

Tasub riskeerida ning minna õhtul kella üheksaks Nukuteatri õuele verivärsket eestimaist noortemuusikali ?Risk? vaatama.

Hoolimata jahedavõitu õhtust tekkis mus juba üsna etenduse algul soe teatritunne. Nukuteatri õu on äratundmatuseni ümber ehitatud, mida pimedamaks läheb, seda rohkem hakkab mängima valgus ja vari, andes teatrihoovile mõõdet ja sügavust.

?Riski? sisu ma ümber jutustada ei tahaks ? kui juba on tegemist uue näidendiga, siis peab jääma võimalus ka loost enesest kaasa haaratud saada. Üsna muusikalipäraselt on seal romantikat ja seiklust, nalja ja nukrust. Ja armastust ? sellist ilusat, keskkooliaegset, natuke nostalgilist ja veel rikkumata suurt tunnet, vaba kirest ja kaalutlusest. Ning müstikat. See viimane oli minu jaoks suurim üllatus ? arvasin, et tänapäeva gümnasist usub enne raha kui nõiduse võimu. Aga ma võin eksida. Igatahes reageerisid etendusel istuvad teismelised laval toimuvasse hoogsa kaasaelamisega, tundus, et kohati naerdi ka mingeid ?oma? nalju, mis tunnistab, et trupp saab erinevatele sihtgruppidele hästi ?pihta?.

Suvetraditsiooniliselt on Nukuteater kutsunud osadesse lisaks omadele ka külalisnäitlejaid ?Estoniast?, ?Vanalinnastuudiost? ja Von Krahli Teatrist. Peaosalist laulab-tantsib-mängib üks meie väheseid rajataguse muusikalikogemusega näitlejatare Kärt Tomingas, talle sekundeerimas Nukuteatris välissuhete korraldajana leiba teeniv terminaator Jaagup Kreem, jõuliselt musti jõude kehastamas Tõnis Mägi või teatrijuht Andres Dvinjaninov ise. ?Riski? trupp teeb aga oma lugu ilmse mõnuga ? võttes lustliku väärikusega omaks teismeliste hoiaku ja tooni, mõjudes ühtaegu usutavalt ja vaimukalt.

15.?22.06 kl 21nukuteatri siseõupilet 125 krtekst ja lavastus: Andres Dvinjaninov, muusika Terminaatorhttp://www.risk.ee

Autor: Reet Weidebaum