Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Topelttollid Venemaa piiril jäävad kehtima
Venemaa välisministeerium saatis Eesti saatkonnale Moskvas noodi, milles teatas, et pole suutnud majanduslepingute paketti omalt poolt allakirjutamiseks ette valmistada, ütles eile peaministri majandusnõunik Simmu Tiik.
Samuti teatas Venemaa välisministeerium lepingute sõlmimiseks ebasoodsast välispoliitilisest õhkkonnast.
Tänu Euroopa Liiduga peetavatele ühinemisläbirääkimistele on Eesti administratiivne suutlikkus tõusnud nii kõrgele tasemele, et ollakse valmis Venemaaga lepingud allkirjastama, ütles peaminister Mart Laar eile Euroopa komisjoni presidendi Romano Prodi visiidile pühendatud pressikonverentsil. Venemaa pole veel sellisele tasemele jõudnud, lisas Laar.
Vene Föderatsiooni suursaatkonnast Tallinnas ei osatud kohtumise ärajäämist kommenteerida. ?Kuulsime sellest täna uudisteagentuuride vahendusel,? ütles saatkonna pressiesindaja.
Eesti välisministeeriumist öeldi, et mõistetakse Venemaa lisaaja vajadust ning loodetakse, et varem 29. juuniks kavandatud peaminister Mart Laari ja Venemaa asepeaministri Valentina Matvijenko kohtumine Eesti ja Venemaa valitsustevahelise ühiskomisjoni istungilt toimub veel tänavu.
Ühiskomisjoni plenaaristung võib toimuda mitte varem kui septembris, ütles Tiik. ?See, et lepingud tulevad, on selge, aga võtab aega,? rääkis Tiik. ?Kui muidugi president Putin ei vihasta ja ei käsi neil asi kolme päevaga ära teha.?
Eesti ettevõtjad ootasid ärajäävalt kohtumiselt Venemaapoolsete topelttollide kaotamist, mis muudaks Eesti kaubad Venemaa turul konkurentsivõimeliseks.
Venemaaga sõlmitavate majanduslepingute lükkumine teadmatusse pidurdab nii Eesti kui ka Venemaa piiriäärsete alade ettevõtluse arengut, ütles ASi Pakterminal nõukogu esimees Aadu Luukas.
?Eesti väikeettevõtted, ennekõike põllumajandussektoris, kes ei suuda eksportida lääne turgudele, jäävad Vene turu jätkuva suletuse tõttu ilma olulisest arengutõukest,? rääkis Luukas.
Samas ei kaasne lepingute viibimisega täiendavaid negatiivseid mõjusid, sest ebastabiilsus suhetes Venemaaga on Eesti majanduskeskkonda iseloomustanud niigi viimased kümme aastat, lisas Luukas.
Eelmisel nädalal teatas Laar, et on valmis sõitma Moskvasse Matvijenkoga kohtuma üksnes juhul, kui ollakse valmis allkirjastama seni puuduvad olulised riikidevahelised lepingud.
Majanduslepingutest Eestiga sõltub Venemaa pääs Maailma Kaubandusorganisatsiooni WTOsse, mille läbirääkimised soovib Putin lõpetada juba tänavu aasta lõpuks.
Eesti kaupade eksport Venemaale on pärast Vene kriisi järsult kahanenud, kunagisest pea 15%sest osakaalust Eesti ekspordis on tänaseks järgi jäänud vaid 2%. Eesti ettevõtjaid diskrimineerivate topelttollide tõttu ületab Venemaa kaupade import ligi viis korda Eesti kaupade ekspordi Venemaale.
Eestisse imporditi mullu Venemaalt ligi 6,1 miljardi krooni eest kaupu, Eestist eksporditi Venemaale aga vaid ligi 1,3 miljardi krooni eest.
___________________________________________