Kranich kaotab riigi maamõõtjad

Eesti Kaardikeskuse juhataja Avo Sulger oli talle alluva äriühingu jagamise suhtes napisõnaline: ?See on puht poliitiline otsus ja mina ei taha seda kommenteerida.?

Meteoroloogiakeskuse nõunik, Eesti Kaardikeskuse nõukogu esimees Kalev Lillo ütles, et Kaardikeskusest lahutatakse maamõõdistustööd, millega tuleb edukalt toime ka erasektor.

Kaardikeskuse pärusmaaks jääb Lillo sõnul fotogramm-meetria, milleks on olemas ka Eestis ainulaadsed seadmed, samuti satelliitinfo ja aerofotode töötlemine.

?Kui Kaardikeskusel läheb vaja maamõõtjaid, siis saab alati nende teenust tellida. Selleks ei pea oma maamõõtjaid palgal hoidma,? sõnas Lillo. ?Kui oma mehed mõõdavad, ei pruugi tulemus ka alati kõige täpsem olla. See on küll puht teoreetiline võimalus, sest seni pole Kaardikeskuse maamõõtjate töö suhtes etteheiteid olnud.?

ASi E.O.MAP juhatuse esimees Vello Solna ütles, et maamõõtjate eraldamist Kaardikeskusest saab ainult tervitada: ?Kaardikeskus on jäänud tänaseks ainsaks riigifirmaks, kes tegeleb veel maamõõduga ja konkureerib selles vallas eraettevõtjatega. Ning sel juhul on alati olemas oht, et maamõõdutöid võidakse müüa alla omahinna. Välistatud ei saa sellisel juhul olla ka ristsubsideerimine.?

ASi Regio Eesti nõukogu liige Teet Jagomägi arvas, et kui riik on otsustanud müüa eraomandusse raudtee, elektrijaamad ja sadamad, siis tema küll ei saa aru, miks kaardistamine ei võiks täielikult erakätesse minna.

Ka Jagomägi viitas sellele, et mitme maa-ameti kaudu korraldatud riigihanke puhul on seni olnud aimata Kaardikeskuse soosimist.

Samas ei osanud ta öelda, kas kõne alla võib tulla ka kogu Kaardikeskuse erastamine, sest viimase valduses olevad fotogramm-meetrilised seadmed on antud Eestile riikliku abi korras ning need on maa-ameti kaudu Kaardikeskusele renditud. Põhikaardistamistööd ongi seetõttu olnud Kaardikeskuse monopoliks.