Kummalised ametinimed pakuvad prisket teenistust

Milliseid karjäärivõimalusi pakub tulevik, seda üritab Äripäev kokkuvõtlikult esitada refereerides Saksa majandusportaalis manager-magazin.de ilmuvat artiklitesarja.

Globaliseerumine, tehnika areng ning pidevalt suurenev kapitaliturgude tähendus muudavad traditsioonilisi ettekujutusi elukutsetest, samuti tekivad juurde uued ametid.

Mida teevad siis need kummaliste ametinimetustega inimesed? Näiteks private equity manager?i võiks ju eestikeeli olla firmakütt ? inimene, kes oma tööandja ülesandel ostab odavalt kokku firmasid. Kontsernide tütreid, mis ei passi enam emaettevõtte portfelli, või perefirmasid, mille järjepidevust ähvardab väljasuremine, või näiteks keskmikke, kes otsivad uut kasvuvõimalust. Need firmad putitatakse üles ning müüakse kasumiga maha või viiakse börsile.

Total customer experience manager ?kes see veel on? Kuidas üldse nimetada eesti keeles teatud liiki inimesteuurijat, kes analüüsib klientide hinge, et leida, kuidas neid veelgi rohkem ettevõtte külge siduda. Võib-olla kliendiuurija.

Üha tugevnev konkurentsisurve sunnib ettevõtteid veelgi rohkem klientidele orienteeruma. Inimeste informeeritus kasvab, sellega koos ka nõudlikkus ? nii jääb ettevõtte kõige tähtsamaks eristumisvõimaluseks teenindus. Nii et tohutult võimalusi marketingispetsialistidele.

Kuidas nimetada seda noort inimest, kes varustab firmasid tulevikuprobleemide selgete definitsioonide ja lahendustega? Probleemideleidja kõlab võõralt. See inimene uurib ilma kliendi spetsiaalse tellimuseta näiteks majanduslikke ja tehnoloogilisi muutusi ja nende muutuste mõju. Saadud teadmised müüakse ettevõtetele.

Internet võimaldab ligipääsu üha suurenevatele andmebaasidele. Kontsernid, konsultatsioonifirmad, uurimisasutused, parteid ja ühendused vajavad töötajaid, andmekütte, kes on võimelised seda infotulva teadmiseks muundama. Näiteks turu-uuringufirma IDC hinnangul kaotab 500 juhtivat Ameerika kontserni aastal 2003 ümmarguselt 31,5 miljardit dollarit, sest nad organiseerivad halvasti oma teadmisi.

Eriti haruldaseks liigiks on muutunud insenerid. BMW võtaks päevapealt tööle kuus simulatsioonieksperti, kui vaid leiaks. Neile makstakse selle eest, et nad lasevad aastas tuhandel autol vastu seina puruks sõita. Ka kõikjal mujal, kus kasutatakse virtuaalset reaalsust ? masinaehituses, meditsiinis, arhitektuuris, muuseumites ? tekib juurde töökohti simulatsioonispetsialistidele.

Teaduse ja tehnika areng pakub hulga võimalusi loovatele inseneridele ja loodusteadlastele. Mehhatroonika ühendab endas mehaanika, elektroonika ja informaatika. Nanotehnik konstrueerib üksikute molekulide ja aatomite baasil mikroskoopilisi aparaate. Jne, jne?.

Mainimata ei saa jätta konsultandiametit selle mitmekesisuses. Näiteks business builder ehitab terve firma tükkhaaval kokku. Klotsike meediateadust, klotsike turundusteadmisi, klotsike e-majandust. Vahetult enne firma loomist saab tema töö tehtud. Sel viisil käivitas McKinsey mullu üle maailma 1000 uut firmat või projekti.

Kõigu muutuste juures jääb nõustamisvallas püsima üks faktor: meeskonnamõte on tähtsaim kui kunagi varem. Tõusmas on firmasiseste lahenduste ja konsultantide osakaal: nii ei sõltuta kallitest konsultatsioonifirmadest ning ettevõttest ei liigu välja ka saladused.